Eesti naise mure: abielu on puruks, aga lahutada ei oska

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

«Meie abielu purunes kolm aastat tagasi. Mees leidis endast poole noorema naise ja jättis meid maha. Oli kohutav aeg, aga nüüd hakkab tasapisi elu paremaks minema,» kirjeldab naine oma muret Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.

«Kui see kõik juhtus, siis ma arvasin, et kõige kohutavam on jääda üksi kolme lapsega. Nüüd oskan öelda, et tänu lastele ma suutsin ennast jälle püsti ajada ja eluga edasi minna.

Kuidagi on läinud nii, et meil lastega on enam-vähem kõik «endise elu» sõbrad-tuttavad alles, isegi mehe sugulased ja ülikooliaegsed sõbrad. See teeb mulle suurt rõõmu, et lapsed (ja ma ise ka) pole kaotanud seda suguvõsa ega sõpruskonda, kellega oleme harjunud läbi käima. Abielus olime 16 aastat.

Aga mure on hoopis muus. Tundub, et mehel on suur armastus üle läinud ja argipäev käes. Tema jaoks on tõrjutu roll esmakordne elus, sest «eelmises elus» oli ta seltskonna hing, abikaasa ja isaeeskuju. Nüüd on kõik teisiti. Millegi muuga ei oska ma seletada seda, et ta käib minu peal end välja elamas (küll peab ta maksma mulle liiga palju raha, küll olen ma tema vanemad enda poole meelitanud, küll kõigis tema probleemides süüdi jne).

Jah, ma ei pidanud siis, ega pea praegugi õigeks abielulahutust sellepärast et «ma armastan nüüd teist naist». Püüdsin toona küll nii nagu oskasin hoida meie peret koos, aga ainult ühepoolsest tahtest jäi väheks. Võib-olla ei meeldi sellele mehele ka teadmine, et saame ilma temata hakkama. 

Ma ei oska enam midagi teha. Rääkimine - olgu heaga, olgu kurjaga - ei aita. Probleemist mitte välja tegemine ka ei aita. Lasku ta ometi minust lahti, elagu oma elu ja las mina elan oma, kui ma seda pean ja kui kord on nii läinud. Ka minul on raske. Pole kerge kasvatada katkiste hingedega lapsi. Laste isaga suheldes eneseväärikuse säilitamine ja kemplemisest hoidumine võtab ikka väga palju hingejõudu, mis võiks olla kusagile mujale suunatud. 

Mida siis ikkagi teha? Kuidas saada lahti eksmehe visiitidest?»

Vastab Koolipsühholoog, Gordoni Perekooli koolitaja Vaike Kumari:

«Kallis naine! Saan aru, et oled tõsiselt mures oma suhte pärast eksmehega. Kindlasti on sellised väljaelamised rasked taluda. Oluline on, et annaksid 100 protsenti kogu oma olemusega teada, et ei taha temaga enam suhelda, kui ta käitub sinu jaoks vastuvõetamatult (lastega suhtlemise õigus peab jääma).

Sageli on nii, et anname oma käitumisega mitmeti mõistetavaid teateid. Sõnades ütleme, et ei soovi rohkem kohtuda, aga hääletoon ja kehahoid reedavad ebakindlust, mida partner võib tõlgendada, kui lootust jätkuvale suhtlemisele. Jõudke sisemiselt veendumusele, kuidas tahate edasi minna ja siis teatage seda ka mehele. Selleks oleks hea, kui oleksite kuskil mujal kui kodus, nt kohvikus või restoranis, sest seal ei hakka inimesed nii kergesti üksteise peale karjuma. Andke mina-teade, kus esitate oma kindla soovi, kuidas edasi jätkate. Näiteks nii: «Mulle ei meeldi, et sa tuled minu juurde ja ütled mulle … (korrake siin mehe poolt öeldut), sest see teeb mulle haiget ja rikub minu tuju. Ma soovin, et sa suhtleksid lastega ja minuga ... ( siia, kuidas näete edasisi suhteid). Mul on nüüd oma elu ja ma soovin sellega edasi minna nii, et sina sinna ei sekku».» Võib juhtuda, et mees vihastab, kuid sellest hoolimata jääge endale kindlaks ja korrake oma soovi. Mõjub just teie sisemine kindlus, mis peegeldub kogu teie olekust ja häälest ja mida ei saa teeselda.

Seega esimene asi, mõelge läbi, kuidas tahate jätkata ja jõudke sisemise veendumuseni. Kui mees on nõus olukorda arutama, siis võite kasutada võitja-võitja probleemilahenduse meetodit, kus arvestatakse mõlema osapoole vajadustega. Seda saate siiski teha ainult siis, kui mees suhtub olukorda rahulikult ja arvestab teiega. Kui olete kõhklev, siis tasuks ehk mõelda psühholoogi või perenõustaja peale, kes aitab jõuda endas selgusele. Soovin teile jõudu ja enesekindlust oma elu korraldamisel. Võtke seda tõsiselt, sest keegi teine ei tea, mida meie vajame ja mis teeb meid õnnelikuks.

Nüüd mõni sõna ka mehe käitumise põhjustest. Kindlasti on teise käitumise põhjuste üle arutlemine alati spekulatsioon, sest tõelist põhjust teab ainult käituja ise (kui temagi?). Oletada võib, et praegune olukord on mingil moel mehele üllatav – ootamatu. Suure armumise tuhinas on alati palju ebareaalseid unistusi, mis argipäevas jäävad täitumata. Unistuste partneril on hunnik vigu ja elugi on üsna sarnane sellele, mis oli enne «suurt tunnet». Üks teist korda abielus mees ütles kord, et teine abielu on nagu sama näidendi kordamine, ainult tüdimus tuleb kiiremini. Teie mehel võib olla raske endale tunnistada, et tema ise tegi otsuseid, mis viisid sellele tulemusele. Kindlasti on keegi teine süüdi, et tal pole nii hea, kui ta arvas. Põhjuseks võib olla ka see, et enne lahutust inimesed ei oska arvestada, kui palju muutusi see ellu kaasa toob. Kasvõi seda, et osad sugulased-sõbrad kaovad, sest ei suuda/ ei taha uue olukorraga kohaneda. Mõned inimesed ei suuda oma pettumustega toime tulla ja siis valavad oma pahameele teiste peale välja. Hoolimata põhjustest, on teil õigus nõuda oma eksmehelt lugupidavat käitumist enda suhtes ja esitada oma tingimused.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles