SÕBRANNA RAAMATUARVUSTUS: Kerli Kõivu suurte tähtedega pildiraamat enesearengule just ülemäära kaasa ei aita

Kerli Kõiv.

FOTO: Jörgen Paabu

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kui ma Kerli Kõivu raamatu pealkirja nägin, teadsin ma kohe, et tahan sellest kirjutada - sellise pealkirjaga kaante vahelt saab ainult sulakulda tulla. Aga enne raamatu juurde pöördumist olgu öeldud kaks asja.

Kui ma olen jumalanna, siis minu esmane huvi ei ole õppida kõige seksikamat meiki tegema, esiteks saadan ma sellele tõprale kolmeks põlveks Siberi katku kaela, seejärel hävitan nalja pärast kellegi viljasaagi või tantsin oma langenud vaenlaste kehadel ning siis lähen norin pisut mõne teise jumalaga. Isegi Aphrodite OLI ilus, aga TEGELES ta aktiivselt ringihooramise ja tülideõhutamisega - mis on korduv element paljude viljakusjumalannade juures. Ilu on siiski sekundaarne tunnus, jumaluse olulisim omadus on VÕIM. Ja mis võiks ühte inimest rohkem võimestada kui võimalus ühiskonna reegleid soovi korral ignoreerida ja uskuda, et sa oled piisav ka siis, kui sa üldse ei meigi. Või et sinu seksikus ei seisne selles, et sa hommikusöögiks rohelist smuutit tarbid. Miskipärast arvan ma, et inimene, kes eelistab pikki ajaperioode teistest eraldatult veeta, on sisimas üsna sarnasel seisukohal.

Tagasi üles