Tiina Ristimets: mulle meeldib, kui mehe sõnad saavad kinnitust tema tegudes

Tiina Ristimets

FOTO: SCANPIX

Särav ja rõõmsameelne kirjastuse Pilgrim omanik Tiina Ristimets (40) pakub inimestele vaimutoitu – nii raamatute kui ka värskelt avatud enesearenguportaali Alkeemia.ee kaudu, kirjutab Ingrid Peek terviseajakirja Üks detsembri/jaanuarinumbris.
 

Tema enda hinge toidavad lisaks nendele missioonitundega ettevõtmistele lapsed ja olulised inimesed eluteel, meelerahu ja aeg iseendale.

Naudib emaduse teist lainet

Tiinal on tark ja lahe poeg Georg (15), kes, nagu emagi, on tasakaalukas ja elurõõmus, kel on oma vanuse kohta üsna küps eluvaade. Nüüd on pere täienenud teise väikemehega –pooleaastane Lukas Oliver tuli juba palju küpsema ema juurde. Tiina sõnul pole tema jaoks ürgselt emaks olemise põhiolemuselt midagi muutunud, kuid teisalt jälle on muutunud kõik, sest tema ise on muutunud.

«Kogu protsess on olnud kordades loomulikum ja lihtsam. Kuigi minu esimese poja sünnist on möödas 15 aastat, selgus, et minu keha mäletab seda protsessi, nagu oleks see olnud eile. Puuduvad ka kõiksugu hirmud, mis tulenesid teadmatusest, kui ma esmakordselt emaks sain.

Olen kuulnud öeldavat, et esimese lapsega loed läbi kõikvõimaliku lapse kasvatamisega seonduva kirjanduse ja püüad kõike teha õpikute järgi, teise lapse puhul käitud intuitiivselt ja kolmandad lapsed kasvavad juba ise. Nagu öeldakse, et hirmud tulenevad teadmatusest ja sellepärast peitubki teadmistes vägi.»

Õnnelik Tiina on emaks olemise teistkordse võimaluse üle lõpmata tänulik: «Mul on mitmeid lähedasi sõpru, kes tahaks väga lapsi, aga kahjuks pole see neil õnnestunud. Viljatus on aina kasvav probleem ja see on ühele naisele, kes soovib väga last, tõesti nukker teadmine.

Teisalt vaatan paljulapselisi väikeste laste emasid suure austusega. Lisaks tohututele rõõmupuhangutele ja emotsioonidele, mis lapsed endaga kaasa toovad, on see ka korralik ööpäevaringne koormus. Imetlen neid emasid sügavalt, kes igapäevaselt – ja peamiselt üksi –, kuid siiski rõõmsalt oma lastega toimetavad ja ilma abita hakkama saavad.»

Elutarkus tiksub peale ikkagi läbi aastate ja saadud kogemuste – olles teatud õppetunnid selgeks saanud, jõudnud endas mingitele arusaamistele ja need ka praktikasse realiseerinud, siis ehk võib enda jaoks kogutud teadmist teistegagi jagada.

«Kui üldse teistele mingeid soovitusi saab anda, siis vast just seda, et püüdke olla võimalikult rahulikud. Loomulikult on kõigil erinevad kogemused ja olukorrad, kuid ennast ja oma last teadlikult väliste negatiivsete mõjutuste eest kaitsta, kujundada enda ümber turvaline maailm – seda on võimalik kõigil ise oma suhtumisega luua.»

Tiina leiab ka, et isa roll on lapse kasvatamisel ja kujunemisel muidugi väga oluline, aga kahjuks räägib tänapäeva statistika hoopis muud. Kuna siiski väga paljudest peredest sirguvad väga tublid lapsed, kes on kasvanud ilma isata, ei ole mõtet tema arvates sellest liigset draamat teha.

«Ajad ja suhtumised lapsi üksida kasvatavatesse vanematesse on muutunud. Mul on olnud nii varasem üksi lapse kasvatamise kogemus ja praegune, mil kooselus on kasvatusprotsess jagatud. Loomulikult on seda palju toredam ja lihtsam koos ühises peres mõlemal vanemal teha.»

Jääb koos olles iseseisvaks

Töised toimetamised ehk kirjastus Pilgrim, enesearenguportaal Alkeemia.ee, inspireerivate kingituste poekene Muusa rahvusraamatukogus, oma aega nõuavad ka sõbrad ja ülejäänud pere ning vahel tahaks ju lihtsalt natuke lõõgastuda – on imeline, kuidas Tiina seda kõike väikese lapse kõrvalt suudab teha, ilma, et Lukas Oliver emast puudust tunneks.

«See kõik on võimalik, kui hindad ümber oma aja ja omistad sellele täiesti teistsuguse väärtuse ja tähenduse kui seni. Minust on saanud omamoodi planeerimise ja delegeerimise superstaar. Muidugi ei oleks kõik see võimalik ilma abita – selles suhtes on mul ka seekord rohkem vedanud, et toredaid abilisi, kes lapsega vahelduseks heameelega toimetavad, on ümber mitmeid,» räägib Tiina tänutundega sellest, kui olulised on lähedased inimesed elus.

«Kui on olnud võimalus, siis olen alati uurinud tuttavatelt paaridelt, kes on kaua ja õnnelikult koos olnud – mis on nende pika ja hea suhte saladus? Ehk teisisõnu, kuidas see neil siiski õnnestub, samal ajal kui nii paljudel ei õnnestu. On ju teada, et suhteid luua ja purustada pole teab mis kunst, aga tõeline vägitegu on suhteid heal tasemel hoida,» jätkab Tiina teemal suhted lähedastega ja lähisuhe.

Ta on jõudnud arusaamisele, et vastastikuste tunnete ja lugupidamise taustal on kõige tähtsam see, et mõlemad osapooled saavad suhtes vabalt olla need, kes nad on. Et neil on koos lihtne ja kerge olla.

«Eks lähedale on pikk tee, aga selle koosoldud aja kogemuse põhjal saan küll öelda, et meil Renega on olnud väga hea ja lihtne koos olla. Lisaks tunnen igal sammul oma kõrval mehelikku kindlat ja vankumatut tuge ning mehe sisemise väärikuse, pühendumise ja vastutustunde olemasolu.

Need on aspektid, mida mehe puhul kõige enam hindan. Mulle meeldib, kui mehe sõnad saavad kinnitust tema tegudes. Olen elus piisavalt lähedalt vastupidiseid näiteid näinud, seepärast oskan seda ka võrrelda ja hinnata,» jutustab ta südamlikult oma armsamast.

Tiina arvates on üheks pika ja hea suhte kestvuse asjaoluks ka vastastikune sõltuvuste puudumine – et suhtes puuduvad pingeid tekitavad pseudoteemad, nagu suur hirm, süütunne, kadedus, salajane võitlus, raha ja olme teemade ületähtsustamine, mõttetu muretsemine.

«Naisena pean suhtes üheks olulisemaks ülesandeks peale oma mehe toetamise alati ka iseseisvaks jäämist ja olemist. See on minu meelest õigetel alustel loodud suhte arengu ja kasvu üks olulisemaid alustalasid,» poetab ta ühe fundamentaalse tarkusetera, olulise komponendi isiklikust õnneliku lähisuhte valemist.

Loob uusi väljakutseid

Elame muutuste ajal – sellest mitte ainult ei räägita, vaid seda on ka tunda, jälgides end ja ümbritsevat. Tiinal on imetlusväärne võime jääda rahulikuks, ta ei torma kaasa hiiglaslikult ülerulluvate eufoorialainetega ega ka mitte massidesse imbuvate paanikavoogudega. Ta on endas kohal, tema rahu kiirgab välja ja see teeb Tiina seltskonna väga nauditavaks, kohati lausa teraapiliseks.

Kui ta jälgib ümbritsevas toimuvat, tajub inimeste olemise tundetrende, siis jookseb tema mõte kainelt. «Mina oma loodud maailmas kohtan peamiselt õnnelikke inimesi, kuid mõistan hästi, et üldises plaanis pole see kaugeltki nii. Üks mu sõber luges viimasest õnneuuringust, et rahvusena olime seal taaskord õnnelike rahvaste nimekirja lõpus.

Eestlane on pika taluvusega, ega ta suurt enne välja näita, kui asi juba väga jama on. Ma niisama virisejatest ei räägi, kuid tean, et paljud inimesed on tegelikult suures stressis ja hädas ning seetõttu ka väga ebakindlad, kaotanud usalduse maailma ja ühiskonna vastu.

Need pole head märgid. Kuid muutused saavad toimuda ainult meie endi sees. Jällegi lihtne tõde meeldetuletuseks: alati on olukordi, mida me ei saa muuta – saame muuta vaid enda suhtumist sellesse olukorda.»

Loogiline, et läbi aastatepikkuse arengu, mis lisaks välistele ja maistele tahkudele hõlmab terviklikkust taotleva inimolendi puhul ka sisemisi vaimseid ja hingelisi dimensioone, on Tiinagi muutunud. Küpsenud. Teinud endaga rahu. Jõudnud elurongil kihutades nii mõnnessegi jaama kohale.

«Kõigepealt olen rahul sellega, mis mul on. Ma tean, kes ma olen ja mida ma tahan. Tean ka seda, mida ma ei taha, ning see annab kindluse ja hingerahu. Selle teadmise läbi oskan teha endale sobivaid teadlike valikuid ja võin nautida elu selle parimas mõttes,» räägib ta tarkusest, mis võiks iga inimese jaoks selgeks settida.

Muutustest rääkides ei saa mööda vaadata ka Tiina uuest ettevõtmisest ehk unikaalsest enesearenguportaalist Alkeemia.ee, mis pakub terviklikuks inimeseks olemise erinevaid komponente.

Alkeemia iseenesest ongi muutumise kunst, transformatsiooniprotsess ja alkeemik muutuja, sünteesija, areneja, avardumise ja maailma mõistmise otsija – muundumine toimubki protsessi käigus alkeemiku endaga, kes kasvab ja puhastub hingeliselt ja vaimselt, sisemine pimedus muutub valguseks, tavaline eriliseks, hirm armastuseks ja teadmatus teamiseks.

Kui müstilisem pool ümbert ära taandanda, siis ongi alkeemia enesemuutmise ja -arendamise kunst, milles Tiinal palju kogemust nii läbi vaimse kirjanduse kui ka isikliku elu.

«Portaali vajadus tekkis, kuna seni puudus neid ihu, hinge ja vaimu arendamist puudutavaid teemasid koondav infosaamise koht. Meie alkeemikud sätivad ühte keskkonda kokku nii originaallugusid kui ka infot mujalt teemadel tervis, vaimsus, keskkond, suhted, eneseareng, müstika ja muud põnevat.

Kuna kirjastuse Pilgrim raamatud enamasti kattuvad portaalis käsitlevate teemadega, siis oli minu jaoks seal kaasalöömine loomulik. See on uus põnev valdkond ja väljakutse ning ootan huviga, mis sellest välja kasvab. Mina olen seal kaasamõtleja ja üks omanikest, pädeva sisu loomise oleme usaldanud parimatest parimate kätte,» jutustab Tiina, kes võib end nüüd mõnes mõttes alkeemikuks pidada, vaimustunult uuest portaalist, mille järgi eneseotsingutel inimesed on janunenud. Ta tunneb, et need teemad on inimestele olulised ja aeg neid vahendada on õige.

Ja nagu sellest oleks veel vähe! Tiina osava juhtimise all sündis ka imearmas poekene Muusa, mis pesitseb Eesti Rahvusraamatukogus ja pakub oma inspireerivas keskkonnas spetsiaalses valikus raamatuid, plaate ja kaarte.

«Kuna raamatumüügikohad on muutunud hiidsuurteks ja anonüümseteks, tekkiski idee luua midagi isiklikumat. Nukker on vaadata, et kellegi hingega tehtud loomingut saab osta supermarketist pesupulbrite kõrvalt. Hiigelsuurtest raamatupoodidest on keeruline isegi kirjandust tundvatel inimestel midagi üles leida.

Muusas on pärlid – nii raamatute kui ka muusika vallast, natukene ka kunsti ja muud mõnusat, ilusat. Asjad, mille hinge tunnetad ja millel on tihti ka autorite enda poolne märk küljes, näiteks autogramm sees. Usun, et sellest paigast võib saada tõeliste loojate lemmikkohtumispaik.»

Tiina visioonid on lennukad ja tema tark tasakaalukas toimimisviis teeb need ka edukalt teoks. Tulevikuunistustele ta mingeid piire ei sea: «Olen oma loomult ikkagi loominguline tüüp ja üldiselt liiguvad ka tulevikuideed selles vallas. Üks mu salaunistusi on, et tahaksin kunagi proovida töötada õpetajana. Arvan, et see on üks olulisemaid ja raskemaid elukutseid, mis tagab jätkusuutlikult areneva ühiskonna alustalad. Haridusest ja hoiakutest algab kõik. Kui meie lapsi õpetavad head õpetajad, siis on tulevik ka heades kätes.»

Elab teadlikku elu

Imekaunist Tiinast õhkub lisaks naiselikule elegantsile ja särale mingit jõulist kindlust – ta ongi nagu puu, kelle juured sügaval maa sees, tüvi sirge ja tugev ning latv sirutub taevasse.

Oma rahulikku olemust peab ta lihtsalt loomupäraseks jooneks: «Taldrikuid pole ma kunagi loopinud, sellest on isegi vahel kahju. Lähedased räägivad, et minuga pole võimalik kakelda, sest ma ei kakle vastu. Lähen lihtsalt minema ja räägin alles siis edasi, kui osapooled on rahunenud. Püüan asju lahendada rahulikult ja oma väärtuste ning arusaamade piires neid mõista ja vastavalt ka käituda.»

Ka murekortsu ei näe Tiina laubal tihti – milleks muretseda? «Muretsemine on kõige mõttetum ja egoistlikum tegevus, mis ei vii kuhugi, ainult endale teeb halba. Seda püüangi kontrollitult endale meelde tuletada, kui oma laste pärast mingi mure hinge poeb. Aeg-ajalt seda ikka juhtub, muidugi, see on loomulik,» ütleb ta ja teab, et enda olemise, mõtete, tunnete ja tegemiste jälgimine ning sellest kõigest teadvel olek on väga tähtis. Just sel viisil õpib inimene tundma ennast ja seeläbi maailma, ning siis ka aru saama.

Iseseisvus ja aeg endaga on Tiinale väga olulised. Kõige paremini lõõgastub ta rahus ja vaikuses. Siis saab ta olla endaga, kuulata, mis kostub sisemusest, mõtiskleda. Ta võib tunde merd vahtida või metsas jalutada. Muidugi toimetab ta ka aktiivsemalt – oma suurepärast vaimset ja füüsilist vormi hoiab ta golfi mängides, kepikõndides, hommikuti viie tiibetlase harjutusi tehes. Ning muidugi elu nautides – tema jaoks on väga olulised hea sõprade seltskond ja naer, rõõm, lust.

«Meile meeldib elukaaslasega mõlemale kokata. See on meil peres üks mõnus õhtune koostegemise ja olemise aeg, kus kõik pereliikmed räägivad oma päevasündmustest. Turul käin juba põhimõtteliselt, et toetada Eesti põllumeeste tehtud tööd. Nii tore ja usaldusväärne on erinevate talude saadusi koos kasvatajatega valida. Viimasel ajal oleme aga avastanud enda jaoks ühe uue ja väga mõnusa teenuse, mille pilootprojektis osalesime.

Nimeks on sel «Õhtusöök koju» ja asja teevad suured toiduarmastajad, kes on pannud kokku iganädalase teenuse, kus pakuvad erinevaid menüüsid: esitad tellimuse ja nad toovad sulle nädalajagu roogi komplekteeritult ja hakitult pühapäeval koju. See on ülimalt mugav, lihtne ja põnev. Saab koguaeg uusi roogi koos tegema õppida ning uusi maitseid katsetada. Soovitan kõigile peredele, see on puhas rõõm,» jagab Tiina oma viimast nauditavat leidu.

Teab õnne valemit

«Õnn on väga kindlalt iga inimese sisemine otsus. Tasub vajadusel ikka ja jälle endale meelde tuletada seda lihtsat tõde: ole õnnelik selle üle mis sul on, mitte ära kurvasta sellepärast, mida sul pole,» räägib Tiina õnnest. Tihtipeale võib õnnetunde poole pürgimine muutuda liiga pingestatuks ja kaob see seisundi kui sellise tunnetamine, mida võib üsna lihtsalt tekitada pea igal momendil – tuleb seda lihtsalt teha, kasvõi läbi väikeste vahendite.

Igavikulisele küsimusele, millega iga filosoof ja elu üle mõtiskleja üks hetk rinda pistab, vastab Tiina mõnusalt muheledes: «Mis on elu mõte? No see on üks tore, ehkki äraleierdatud küsimus. Arvan, et märksõnadeks võiksid olla elamine ja pidev arenemine. Minu jaoks on elu mõte täiel rinnal ja naudinguga elamine nii, et ei peaks oma elusügisel tagasivaadatud elule mõtiskledes kahetsevalt tõdema, et polegi nagu midagi huvitavat ja olulist korda saadetud.»

Ja seda muret tal ilmselt ei ole, sest Tiina tegemistest jätkub rõõmu, abi ja olulisi impulsse nii kaugematele kui ka lähedasematele otsijatele ja leidjatele. 

Tagasi üles