Neli müüti sealiha kohta, mida ei ole mõtet uskuda (1)
5. detsember 2018, 18:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/05/11632075t1h3a33.jpg)
Eestlased on muutunud ajas aina teadlikumaks sellest, mida nende igapäevane menüü sisaldab ning kust on pärit toidulauale jõudvad tooted. Sellegipoolest ringleb rahva seas erinevaid müüte, mis panevad neid üht või teist toiduainet eelistama või hoopis toidupoes riiulile jätma. Üheks näiteks on levinud väärarusaamad sealiha kohta.
Tegelikult on sealiha hea ja tervislik valik, mis on täis organismile kasulikke toitaineid. Samuti on see oma hinna ja kvaliteedi suhtelt väärtuslik liha, mis on kättesaadav kõigile.
HKScan Estonia algtootmise direktor Kaupo Ojavee kummutab neli sealiha ja loomakasvatusega seotud müüti.
Müüt 1: sealiha on täis hormoone ja steroide
Tihti arvatakse, et suurfarmides kasvatatud sigade liha sisaldab erinevaid keemilisi aineid, mida on loomadele nende eluajal rohkelt manustatud. Nii see aga ei ole, loomade lihasmassi kasvu kiirendamiseks on keelatud kasutada nii steroide kui hormoone ning Eestis ja Euroopa Liidus keelatud ka profülaktline antibiootikumide kasutamine. Ravimeid tohib manustada vaid siis, kui veterinaararst seda vajalikuks peab ning seejuures eelistatakse ka loomade ravimisel alati esmalt looduslikku alternatiivi. Ja et kõik toimuks nagu peab ning keeldudest üle ei astutaks, toimub farmides järelevalveametnike poolt regulaarne range kontroll.
Müüt 2: loomadel ei ole farmis head elutingimused
Nagu toidule, kehtivad ka loomade elukeskkonnale Eestis ja Euroopa Liidus ranged reeglid. Täpselt on paika sätitud sobiv temperatuur ning farmides reguleeritakse ka õhu kvaliteeti ja valgustugevust. Erinevalt levinud arusaamast on sead tegelikult väga puhtad loomad ning jagavad oma eluaseme ise tunnetuslikult kolmeks eraldi alaks: magamisala, söömisala ja sõnnikuala. Ka on seadusega ette seatud loomadele tervislik ja vajalik ruumi suurus: iga üle 110 kg seale tagatakse vähemalt 1 ruutmeeter pinda ning emistele peab olema tagatud vähemalt 2,25 ruutmeetrit ruumi.
Müüt 3: loomi nuumatakse ja nende toit ei ole täisväärtuslik
Loomatoidu kvaliteedile kehtivad pea sama karmid reeglid kui inimeste omale. Loomasööda peamine koostisosa on eestimaine teravili, mis läbib põhjaliku kvaliteedikontrolli. Laborites kontrollitakse loomatoidu koostist, et loomad saaksid sealt piisavalt energiat, valke, vitamiine ja mineraale. Kvaliteetne loomatoit tõstab ka sealiha toiteväärtust.
Nii sööb siga farmis tihti isegi paremini ja tervislikumalt kui inimene, kes ei toitu tasakaalustatult.
Müüt 4: sealiha on rasvane ja ebatervislik
Sealiha peetakse tihti ebatervislikuks, kuna arvatakse, et sealiha rasvasisaldus liigitab selle nn halbade toitude kategooriasse. Tegelikult on lihtsalt oluline valida lihatükke, mis oleksid väiksema rasvasisaldusega. Ka searümba lahti lõikamisel saadakse väga erineva rasvasisalduse ja toiteväärtusega tükke - näiteks sea sisefilees on vaid kolm protsenti rasva.
Ühtlasi on sealiha väga hea rauaallikas. Kusjuures, meie organism omastab lihas sisalduvat rauda taimetoidus leiduvast oluliselt paremini. Ka sealiha vitamiinisisaldus on tunduvalt suurem kui veise-, lamba-, linnu- või vasikalihal ning kõrge toiteväärtusega sealiha on suurepärane valkude allikas.