Kuidas peenis vananedes muutub?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Kuula artiklit

Nii nagu kõik elav siin ilma peal, läbib ka peenis vananedes arvukalt muutuseid. Iga faasi sellest juhib peamiselt testosteroon.

9.-15. eluaasta vahel eritab ajuripats hormoone, mis annavad kehale signaali testosterooni toota. Algab puberteet ja sellega kaasneb ka mitu muutust. Munandid, munandikott, peenis ja kubemekarvad hakkavad kasvama. Kõige kõrgem on testosterooni tase hilises teismeeas ja varastest kahekümnendates eluaastates. Kahekümnendatest kuni neljakümnendateni testosterooni tase küll veidi langeb, kuid see muutus on minimaalne, kirjutab WebMD.

Pärast 40. eluaastat testosteroonitase veidi langeb, kuid keha hakkab tootma rohkem valku, mida nimetatakse suguhormoone siduvaks globuliiniks (S-SHBG). Tänu sellele on kehal vaja vähem testosterooni. Kui testosterooni tase langeb, märkad alljärgnevaid muutuseid.

Kubemekarvad: nii nagu ülejäänud kehalgi, lähevad karvad hõredamaks ja võivad minna halliks.

Peenise suurus: võid märgata, et peenis ei tundu enam nii suur kui varem. Tõenäoliselt ei ole selle suurus päriselt vähenenud, aga kui vaagnaluul on vähem rasva, siis võib kubemepiirkond lõtvuda ning lihtsalt paistab väiksem.

Peenise kuju: vähestel meestel võib vananedes peenis kõveramaks minna. See võib omakorda mõjutada peenise pikkust, ümbermõõtu ja funktsiooni. Peyronie tõve korral deformeerub peenis füüsilise trauma tagajärjel, enamasti seetõttu, et vahekorra ajal peenisetüvi paindub. Paranedes tekib armkude, mis peenise erekteerudes ei paisu ja peenis läheb jäigastunult kõveraks. Enamasti saab seda kirurgiliselt korrigeerida või ravimitega parandada.

Munandid: need väikesed pallikesed on peamiselt selleks, et toota spermat. Kui testosterooni tase langeb, siis spermatootlus väheneb ja munandid kahanevad. Hormoonasendusravi puhul testosterooni tootmine lakkab ja munandid kahanevad veelgi rohkem.

Munandikott: selle ülesandeks on hoida munandite jaoks sobivat temperatuuri. Selle voodriks on sile lihas, mis tõmbub kokku ja lõdvestub selleks, et tõmmata munandid keha ligi, kui neid tuleb hoida soojas või lasta eemale, et need saaksid jahtuda. Vanemaks saades ei toimi lihas enam nõnda tõhusalt ja munandikott on lõdvemas asendis. Seejuures väheneb vananedes ka naha elastsus, mistõttu lõtvub munandikott märgatavalt palju.

Pärast 40. eluaastat võib munandikoti lõtvumist kiirendada ka hüdrokleel ehk vedeliku kogunemine õhe või mõlema munandi ümber. Enamasti on see valutu. Kui märkad turset või tunned ebamugavust, pöördu arsti poole.

Tagasi üles