Mida teha, kui lasteaeda on raske usaldada?

FOTO: SCANPIX

Lapsevanemal võib olla raske oma last võõraste kätte usaldada, eriti kui laps näitab välja, et talle õpetaja ei meeldi. Nõuandeid, kuidas sellisel puhul käituda, jagas psühholoog, perepsühhoterapeut ja Gordoni perekooli koolitaja Ene Raudla.

«Kui lapsevanem ei usalda õpetajat, siis selleks peab olema mingi põhjus,» ütles ta. «Ilmselt on vanemal endal tekkinud mõttetasandil kõrgendatud ohutunne, aga kui ka otseselt põhjust ei ole, siis tasub õpetajaga rääkida: mul on väga suur hirm,» selgitas ta.

Psühholoog julgustas: «Tuleb hirmule otsa vaadata ja sellest rääkida. Hirm on õpitud emotsioon ja inimesed on erinevad, mõnel on kõrgendatud ohutunne.» Ene Raudla põhjendas, et lapsed saavad aru, kui vanem tunneb end ebakindlalt ja võtavad selle tunde üle.

«Kui lapsele ei meeldi õpetaja, siis võib olla nii, et õpetaja ei tunne end vabalt,» oletas ta.
«Lapsed on ääretult tundlikud siiruse suhtes. Kui kasvataja ise kardab ja pole oma emotsiooniga sisemises kontaktis, siis lapsed võivad selle ära tajuda.» Nii võib arsti sõnul olla isegi siis, kui õpetaja tegeleb lastega palju ja teeb kõik selleks, et lastel oleks hea.

«Kui õpetaja ei tekita lastes kindlustunnet ja on näha, et midagi on valesti, peaksid teised temaga rääkima,» ütles Raudla. Selleks võiks eelkõige olla näiteks juhataja või kolleeg.

«Siiruse ja avatuse tekitamine ei toimu mõistuse tasandil», rääkis arst. Tema sõnul võivad inimesed teada näpunäiteid, aga tegelema peab emotsioonidega ja see on raske, kui inimesel on sügavaid isiklikke probleeme. Arst selgitas: «Lapsed saavad aru, et ta teeb midagi, aga kontakti ei saa. Ta ei ole vaba ja vahetu, seda tajuvad lapsed ja ka lapsevanemad ning see võibki põhjustada usaldamatust.»

Ene Raudla selgitas, milles siirus väljendub: «Lastele võime anda edasi sõnumi, aga see on ainult väike osa sellest, kuidas me seda ütleme. Loevad ka emotsioonid, kuidas sõnum edasi on antud.»

Kui lapsevanem tunneb, et ei usalda õpetajat, tuleks psühhoterapeudi sõnul õpetajale oma tunnetest rääkida. Kuid samas peab olema ettevaatlik, et vestlus ei tunduks rünnakuna. «Tuleb natuke vastu tulla ja end avada, siis avab ehk teine ka end natuke ja hakkab rääkima,» ütles ta.