GALERII. Must moelava. Jubedam kui film!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Zombie-kaunitar otse hauast jääb unenägudesse kummitama nagu õudusfilm. Britta Liisa Brutus & Arle Kivisaar

FOTO: Erlend Staub

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Mood pääseb tihti kinolinale, kuid kas samasugune loovliiklus toimub ka vastupidi? PÖFF: Black Catwalk viskas valitud noortele moedisaineritele kinda ning palus tõlkida filmielamuse kõige pöörasemasse moekunsti keelde. Toores, noor ja värske energia, mis sel moel lavalaudadel lahti rullus, raputas publikut parimas mõttes.

PÖFF: Black Catwalk lennutas tantsiva orkaanina lavale kaheksa noore moeinimese fantaasiamaailma. Tempokas lavastus, videokunst ja tantsijate kasutamine modellide asemel andis kostüümidele mitu uut dimensiooni. Lisaks said kinofännid nautida äratundmisrõõmu, kui inspiratsiooniks kasutati kuulsaid kultusfilme, näiteks «Fight Club», «Exmachina» või «Butterfly Effect». Kui erinevad on vaatenurgad ühe filmi nägemiseks ja lahti muukimiseks!

Silmavirgutav oli must ja filmihõnguline moedefilee eeskätt selle poolest, et fantaasiale ei pandud pähe praktilise maailma päitseid, mida küllalt sageli moeilmas kohtab. Disaineri vaim ei uita kosmoses, vaid teeb kahe jalaga maa peal ettevaatlikke ja kalkuleeritud samme, kuna kõik vaimuvälgatusest võiks ju ideaalis leida edaspidi tee mõne kandja garderoobi… Tõeliselt geniaalse käekirjaga loojad suudavad end väljendada ka piiratud mänguruumis, kuid tihtipeale peab vaataja siiski leppima tõdemusega, et ülearu palju lennukat fantaasiat pragmaatiliste pihtide vahele ei mahu. Black Catwalk kostitas eeskätt puhta fantaasiaga. Kui komplektid lahti lammutada ja üle võlli stilistika eemaldada, saaks muidugi selleltki etenduselt toatäie intrigeerivat, kuid igati kantavat moodi. Seni aga hoidkem pöialt, et noorte loovhuligaanide keev veri ülearu kärmelt ei jahtuks ja leigesse leplikkusse ei taltuks.

Tagasi üles