Koorega või kooreta puuvili?
27. november 2018, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puuviljad on igati aus ja tark valik. Tihti süüakse vaid kooreta viljaliha – ja jäetakse end enamikust toitainetest ilma.
Suurt osa puuviljakoortest võib rahumeeli süüa, kuna nad pole ei mürgised ega muudmoodi talumatud. Teine lugu on siis, kui reageerid koorele allergiliselt. Selle põhjuseks on enamasti keemilised toimeained, mis on pärit kas väetistest või taimekaitsevahenditest. Bio-puuvilja puhul neid lisandeid ei kasutata ja juba seepärast oleks kõige mõistlikum biokraami eelistada. Siiski on mõningaid vilju, mille koori ei peaks kunagi sööma, kirjutab Vital.
Kasulikud koored
- õun sisaldab muuhulgas ursoolhapet, mis hoiab lihased korras, toimib põletikuvastaselt, soodustab kollageenitoodangut ja ennetab kõrget kolesteroolitaset.
- pirnikoores on rohkem C-vitamiini kui puuviljas.
- viinamarjakoortes on eeskätt flavonoidid, resveratrool ja antotsüaanid. Need toitained kaitsevad veresooni ning südame-veresoonkonda.
- koorega mangosid kasutatakse eeskätt tšatnides, mahlades või lassides.
- apelsini- või sidrunikoori võib suurepäraselt kasutada küpsetamiseks, keetmiseks ja kuivatatud kujul ka teedes. Neis on palju C-vitamiini ja flavonoide, seega toimivad nad eelkõige antioksüdatiivselt.
Mittenauditavad koored
Maailmas leidub aga ka mõru maitsega nahkseid puuviljakoori, mida on raske närida. Eks need tuleks siis rahule jätta.
- banaanikoored pole soovitatavad, välja arvatud metsikud banaanid
- granaatõunakoored
- melonikoored
- kaktusviljakoored
- ananass
- litšikoored
- papaiakoored
- avokaadokoored