Uuring: keskmine Eesti vegan on 29-aastane naine
22. november 2018, 12:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseedenduse bakalaureusekraadiga toitumisnõustaja Eliis Salmi tehtud mahukas tervisekäitumise uuring võttis vaatluse alla taimetoitlaste ja veganite tervisekäitumise.
Suure valimiga tehtud uuring näitab selgelt, et taimetoitlased on oma eelistustes ja elustiilis tervislikumad ning nende tervisenäitajad on head. Uuring pöörab tähelepanu taimetoitluste eelistele segatoitumise ees ning tutvustab ka suurima terviseorganisatsiooni World Health Organisationi toitumissoovitusi ja toitumisest tulenevaid levinud terviseohte nagu südame-veresoonkonna haigused ja ülekaal.
Toitumisnõustaja Eliis Salm viis kevadel oma Tallinna Ülikooli lõputöö raames läbi uurimuse selles vähe tähelepanu saanud valdkonnas. Küsitluses osales 945 erinevaid toitumisstiile järgivat inimest.
Salm keskendus põhjalikumalt veganite ja muna ning piima või kala tarbivate taimetoitlaste tervisekäitumisele, mida kõrvutas loomset päritolu toitu vähendavate ning segatoiduliste inimestega, tuues võimalusel välja ka andmed 2016. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust.
End täistaimetoitlaseks ehk veganiks nimetavaid inimesi osales uuringus 232, segatoitlasi 417 ning loomset päritolu toidu vähendajaid 163. Kuna teistes lihast loobunud taimetoitlaste gruppides peale veganite oli vaid mõnikümmend inimest, tuleb tulemuste tõlgendamisel nende osas olla ettevaatlik.
Ühe olulise leiuna selgus, et keskmine Eesti vegan on noorem naine, kes hoolib loomadest, keskkonnast ja tervisest. Täistaimetoitlaste keskmiseks vanuseks valimis oli 29 eluaastat ning ligi 90 protsenti vastanutest olid naised.
Ühest küljest kirjeldab see kindlasti neid inimesi, kes on altimad küsimustikele vastama, kuid tõenäoliselt mingil määral ka täistaimetoitlaste kogukonna üldist struktuuri.
Varasemad uuringud teistes riikides on näidanud sarnaseid tulemusi. Koguni 94 protsenti täistaimetoitlastest tõi eetika välja kui olulise toitumisviisi järgimise põhjuse, keskkond oli oluline 84,5 protsendi ja tervis 81,1 protsendi vastanute jaoks.
Ka selgus, et taimetoitlased tarbivad rohkelt puu- ja köögivilju, kaunvilju, pähkleid ja seemneid ning keskmisest vähem magusaid küpsetisi, kooke, komme ja šokolaadi ning karastus- ja energiajooke. Kuna täistaimetoitlaste toidulaud ei sisalda kolesterooli ning nad tarbivad vähem küllastunud rasvhappeid, siis ka see vähendab nende riski haigestuda eluohtlikesse kroonilistesse haigustesse.
Lisaks tuli välja, et täistaimetoitluse kitsaskohtadele lähenetakse teadlikult. Enamik vastanud täistaimetoitlastest peab silmas vitamiinide B12 ja D saamist, kuid leidub siiski ka veganeid, kes ei tarbi ei neid sisaldavaid toiduaineid ega kasuta ka toidulisandit. Oomega-3-rasvhapete ja joodi saamisele peaks aga pöörama senisest rohkem tähelepanu.
Valimist võib järeldada, et taimetoitlastest enim on Eestis just täistaimetoitlasi, kuid ka mitteveganite hulgas on üsna arvukalt neid, kes söövad loomset päritolu toitu vaid mõnel korral kuus või harvem. See tähendab sisuliselt täistaimetoitlust ja ka need inimesed peaksid viima end kurssi tervisliku vegantoitumise põhimõtetega.