Eesti kõige edukam bänd nelja läppariga lavale ei tule

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ewert and The Two Dragons, ehk neli geniaalset introverti. Viisakad ja võimekad. Vasakult:  Erki Pärnoja, Ivo Etti, Kristjan Kallas, Ewert Sundja.

FOTO: Tairo Lutter

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Ewert and The Two Dragons andis äsja välja uue albumi «Hands Around the Moon». Ja see kõlab põnevalt - rohkem sünti ja groovy, vähem folki.

Seni on draakoneid piiri taga lavadel rohkem näha olnud kui Eestis, kuid ajad on muutumas. Ewert Sundja, Erki Pärnoja, Ivo Etti ja Kristjan Kallas ei armasta intervjuusid anda, kuid tegid Arterile erandi ja rääkisid, mis mehed nad on.

Paistate olevat sellised heasüdamlikud bändimehed, kas teid miski vihale ka ajab?

Ewert: Ei, mis sa räägid! Lehepuhurid, mida Eestis igal pool müristatakse – see ajab mind tõesti raevu!

Kristjan: Mul on väike laps, sel hetkel kui saan ta viimaks magama, tõmbab kohe keegi puhuri käima.

Erki: Mis luudadega juhtus? Luud on ju palju efektiivsem.

Ivo: Jah, võiks teha natuke kardiot, paar liigutust luuaga.

Ewert: See on mürareostus ja õhureostus. Kes need jubedad lehepuhurid ära keelustab, tema valin! (naerab)

Muusikud on tõtt-öelda ise ka lärmakad naabrid. Kuipalju mürareostust teie teete?

Kristjan: Üldse mitte! Meil on omaette ruumid, kus me mängime.

Erki: Mina ka mitte. Mul polnud pikka aega isegi kitarri kodus.

Ewert: Mina küll veidi reostan kodus! Muusikat kuulan ka kõvasti. Aga siis kui naabrid tööl on.

Ivo: Mul kunagi üks naaber mängis kodus elektritrumme, tok-tok-tok kogu aeg. Väga tüütu. Ise müra ei tee.

Kuidas teie lood siis sünnivad, kas improviseerite, kui kokku saate?

Ewert: EI saa öelda, et me muusikat koos kirjutaksime. Me oleme ikka pigem omaette nokitsejad.

Erki: Hästi tihti oli selle plaadi puhul nii, et Ewert tuli oma looga, mille me koos valmis ehitasime.

Ewert and The Two Dragonsi lood on nagu jutustused muusikas. Samas tehakse aina enam muusikat, mis midagi ei räägi, mõni elektrooniline sämpel, kiljatus ja ongi kõik. Kas inimesed jaksavad veel muusikast sõnumeid otsida?

(Kogu punt naerab.)

Ewert: Tahaks ikka loota, et neid inimesi on, keda huvitab sisu. Ja kui ei ole, siis tuleb neid ise selles suunas aidata.

Erki: Ma arvan, et alati on ka neid, kes tahavad asjade taha näha. Ma ei usu, et inimeste soov tähendust leida ajas kaoks. Sõltub, mille ajel sa hakkad muusikat tegema, kas see tõuge tuleb väljast või seest. Kas sul endal on seda väga vaja teha või tahad vaid tähelepanu …

Ewert: … või tahad korra kiljatada.

Olete kõik neli ka isad, kuidas te selle rolli muusikueluga ühendate?

Ewert: Töö ja hobi on koos, muud tööd peale muusika ma ei tee. Pereelu ja tööelu sünkroniseerimisel tuleb olla väga loominguline, et kumbki pool ei kannataks. On ju lihtne teha liiga palju tööd ja tunda, et oled kehv isa või halb abikaasa. Jääda liiga palju koju kinni hakkab vaevama – millal ma viimati hea loo tegin?

Erki: Kummaski suunas saab aina anda ja lõppu ei paista. Iga päev peab inimene saama midagi tehtud iseenda jaoks – mulle on see looming.

Tagasi üles