Üllatav: Eesti lapsi ei motiveerigi auhindade saamine nii palju kui seni arvatud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

: KÜÜNLAÜMBRISTE JAHT, KUUSAKOSKI :TALLINN, EESTI, 13MAR15 Küünlaümbriste jaht, autasustamine. Kuusakoski poolt korraldatud keskkonnavõistlus, mille käigus kogusid õpilased alumiiniumist küünlaümbriseid. lt/Foto LIIS TREIMANN/POSTIMEES

FOTO: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

Kuula artiklit

Lapsed osalevad keskkonnakampaaniates selleks, et hoida loodust puhtana, auhindade saamine on neile teisejärguline, näitas Eesti ühes suurimas keskkonnakampaanias «Küünlaümbriste jaht» ja sõsarkampaanias «Patareijaht» osalenute seas korraldatud küsitlus.

87 protsenti küsitletud lapsi ja noori osales viis aastat toimunud kampaanias enda sõnul selleks, et aidata hoida keskkonda puhtamana. Samal põhjusel on lapsed ja noored valmis ka edaspidi keskkonnakampaaniates osalema (86 protsenti). Järgnesid auhinnad ja ühised väljasõidud klassiga (79 protsenti), koolis hinnete saamine keskkonnategevuste eest (73 protenti) ning personaalsed auhinnad ja tunnustus (72 protsenti).

«Küünlaümbriste jahi» ja  «Patareijahi» korraldaja MTÜ Tuleviku Heaks juhatuse liikme Mari-Liis Vaheri andmetel näitas paralleelselt läbiviidud uuring, et 83 protsenti kampaaniaga seotud õpetajate ja vanemate arvates motiveerib lapsi keskkonnakampaaniates osalema eeskätt avalik tunnustus ning preemiad.

«See on ilmekas näide ennatlikust eeldusest, et lapsed ja noored teevad midagi üksnes auhindade pärast, sest laste enda sõnul pole see üldse peamine,»  lausus Vaher.

Nii laste ja noorte kui ka õpetajate ja vanemate seas läbiviidud küsitlused näitasid, et mida kauem «Küünlaümbriste jahi» ja «Patareijahi« kampaaniates osaleti, seda suurem oli vastanute hinnangul mõju ka kogu pere keskkonnateadlikkusele.

Väga suureks hindas 29 protsenti täiskasvanuid ja 39 protsenti lapsi mõju jäätmete liigiti sortimisele. Keskmiseks pidas 57 protsenti lapsevanemaid ja õpetajaid ning 40 protsenti lapsi ja noori mõju sellele, et alumiiniumist küünlaümbriseid ja kasutatud patareisid ei visata enam tavaprügi hulka.

Vanemate ja õpetajate arvates vajaksid tulevikus jäätmeliikidest kõige rohkem laste ja noorte tähelepanu plastiprügi (64 protsenti vastanuid), pakendid (59 protsenti) ning vanad riided ja jalanõud (53 protsenti).

Tänavu oktoobris ja novembris küsitleti 462 õpetajat ja lapsevanemat ning 136 last ja noort, kes olid osalenud keskkonnakampaaniates «Küünlaümbriste jaht» ja «Patareijaht«. Küsitluste jätkuna kogunesid 9. novembril mõlema kampaania senised kaaskorraldajad ning Keskkonnaministeeriumi, Tallinna Keskkonnaameti ning Energia Avastuskeskuse esindajad, et arutada järgmiste keskkonnakampaaniate ideid.

«Meie jaoks on oluline, et tulevikukampaania ei tõstaks üksnes keskkonnateadlikkust, vaid aitaks vähendada jäätmeteket ja asjatut tarbimist üleüldse,» märkis Energia Avastuskeskuse juhataja Krista Keedus. Avastuskeskuse haridusprogrammis on keskkonnasäästlikkuse teemad olulisel kohal ja aasta-aastalt on ka koolid neis programmides osalemisest ühe enam huvitatud.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Asta Tuusti sõnas: «Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu põhjal on inimestel üldisi keskkonnakaitselisi väiteid hinnates kõrge keskkonnateadlikkus, kuid igapäevaelus ei tunta ära keskkonnakahjulikku tegevust. Üks keskkonnasäästlikest tegevustest, mille on elanikud kõige enam omaks võtnud, on prügi ja jäätmete keskkonnasõbralik käitlemine. Kindlasti on siin oma panus ka «Küünlaümbriste jahil». Edaspidi võiks kampaaniat laiendada mõistliku tarbimise, sh jäätmetekke vähendamise temaatikaga.»

Tagasi üles