Haiglase armukadeduse korral tuleks endalt küsida, kas suhe on üldse õige

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

22-aastane noormees kurtis Naine24.ee «Küsi nõu» rubriigis enda haiglasliku armukadeduse üle ning tahtis teada, kuidas sellest üle olla. Pereterapeut ning perekeskuse Sina ja Mina koolitaja ja nõustaja Meelike Saarna tõdes oma vastuses, et eelkõige peaks armukadetseja endas selgusele jõudma, mida see tunne tema jaoks tähendab.
 

Nõustajate poole oma murega pöördunud noormees on oma neiuga koos elanud neli aastat ja neil on 14-kuune laps. Neiu kasvatab last ja lõpetab kooli, noormees on aga pea aasta aega välismaal tööl käinud ning kurdab, et ei suuda kodust eemal olles oma armukadedust kontrollida.

«Olen natukene armukadeduse kohta lugenud ja avastanud, et mul on haiglaslik armukadedus, kui need tunnused tõele vastavad. Haiglaslikult armukadeda inimese käitumisele on iseloomulik partneri vihane süüdistamine ja kahtlustamine võimalikus truudusetuses, kõikvõimalike «süütõendite» kogumine ja püüd sunniviisiliselt panna teda rääkima «tõtt».

Haiglaslikult armukadeda peas pöörlevad kogu aeg ettekujutused solvangutest ja petmistest, ta kahtlustab pidevalt partnerit, süüdistab ja tahab teada üksikasju «juhtunust» - ükskõik, kas midagi on juhtunud või ei.»

Noormees lisas, et kui ta viibib kodus, ei ole mingit probleemi lubada elukaaslane näiteks sõbrannadega välja. Kuid välismaal olles tunneb ta samas olukorras suurt viha ning hakkab ette kujutama, kuidas naine teda petab ning maha jätta tahab.

«Oma südames ma tean, et ta armastab mind. Ei taha talle haiget teha ja kannatamas näha,» kurtis ta. Meelike Saarna tõdes aga, et hoolimata headest soovidest teeb noormees kõike just vastupidi, murendades seeläbi oma armastust.

Nõustaja sõnul on endale diagnoosi panemisest üksi vähe abi, vaja on teada ka «haiguslugu». «Igaühel meist on ju pikk lugu seljataga: lapsepõlv, päritolupere mudel, elu jooksul välja kujunenud strateegiad, kuidas elu ja suhetega toime tulla.»

«Tasub mõelda selle üle, millise pildi olete kujundanud iseendast, missugusest perest olete pärit, milline oli/on teie vanemate omavaheline suhe, millised olid teie esimesed suhtekogemused vastassooga,» soovitas Saarna.

Teiste usaldamine algab nõustaja sõnul reeglina iseenda usaldamisest. «Usaldamatus tekitab soovi kontrollida, kontroll aga vähendab usaldust veelgi. Nii tekib nõiaring. Tahate ka oma armukadedust kontrollida. Soovitan seda kõigepealt uurida – mida see tunne räägib teist, teie suhtest, teie arusaamast lähisuhete kohta üldse.»

Saarna sõnul ei ole kellelgi võimalik oma tundeid vältida, küll aga on võimalik neid mõista ja valitseda. Räägivad ju meie tunded enamasti meie inimlikest vajadustest ning sellest, kas need on kaetud või katmata.

Nõustaja märkis, et kui me tunded endast eemale ajame, peitu lükkame, on neil meie üle voli.
«Kui õpime oma tundeid aktsepteerima, oleme nõus neid kuulama, mõistma, uurima, siis on võimalus oma tundeid valitseda ja elada, kasutades tunnete tarkust ja mõistuse tarkust üheskoos.»

Suhte loomine ja suhtes olemine on Saarna sõnul mõnel määral alati risk. «Inimene soovib olla armastatud, ta ei taha saada vastu näppe, kuid see oht on alati olemas. Armukadedus on ühtlasi seotud hirmuga saada petta, haiget, mahajäetud. Ent suhetes ja elus üldse ei ole kellelgi garantiisid, mõnes osas elu ju ongi määramatu.»

Samal ajal on tema sõnul siiski võimalik paljugi teha, et ennast kindlamini tunda. «Suhtes olek nõuab tööd selle nimel, et suhe kestaks, aga kindlasti ka oskust enesele toetuda. Kui te ei usalda iseennast, on pea võimatu loota teisele.»

«Nii et uurige oma armukadedust: mida on sellel teile öelda? Eelkõige uurige aga oma suhet: kui rahul te sellega olete? Kas see on just see suhe, millest olete unistanud? Kas te kumbki saate suhtes olla just need, kes olete? Kas oskate jagada ka valu ja muret, mida elu paratamatult pakub? Mis on suhtest puudu? Mida saaks teisti teha, et suhe oleks parem? Mis oleks probleemiks siis, kui armukadedust ei oleks?»

Need ja paljud sarnased küsimused võiks Saarna sõnul koos partneriga läbi arutada, sest tähtsatest asjadest kõnelemata ja põhireeglites kokku leppimata ei saa olla kellegagi väga lähedane.

«Selgus ja avatus on suhte jaoks võlusõnad. Kui te kumbki teate, mida te suhtelt ootate ja mida kardate – siis on kummalgi selgem olla ja irratsionaalseid tundeid on vähem.»  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles