Toidublogija Silja Luide: talvisel ajal tuleks tarvitada rasvast kala ja täispiima

Kairi Oja
, Toiduportaali Maitsemeel toimetaja, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fresh sea fish with vegetables
Fresh sea fish with vegetables Foto: Mykola Lunov / PantherMedia / Mykola Lunov

Populaarne toidubogija Silja Luide rääkis D-vitamiinile pühendatud hommikusöögil, et inimese organism saab toidust kätte vaid 20 protsenti soovituslikust päikesevitamiini kogusest ning tõi välja need toiduained, mida tasub talvel oma igapäevasesse menüüsse lisada.

«Inimene omastab 80 protsenti vajalikust D-vitamiinist päikeselt. Paraku Eestis talvel päikest napib. Ülejäänud 20 protsenti saadakse toidust, aga see on liiga väike kogus. Põhiliselt leiab D-vitamiini vaid termiliselt töötlemata kalatoitudest nagu külmsuitsu- või soolatud lõhest, forellist ja heeringast,» rääkis toidublogija D-vitamiinile pühendatud Nutrilite’i hommikusöögil.

Kõige rohkem D-vitamiini sisaldabki rasvane kala, näiteks tuunikala, makrell, lõhe, heeringas, sardiinid, lest, räim, angerjas ja kilu.

Samuti leiab päikesevitamiini veise- ja kalamaksast, koorikloomadest, sealihast, juustust, metsaseentest, munakollastest ning piimatoodetest.

D-vitamiiniga on täiendavalt rikastatud ka mitmed mahlad, hommikusöögi- ja teraviljahelbed, toiduõlid ja kultuurpärm.

Luide sõnul võiks piimatooted olla talveperioodil pigem rasvased, sest rasva ja kaltsiumi koostoime aitab organismil D-vitamiini omastada.

Nii soovitab ta tavalisele piimale eelistada täispiima.

Kohvi tarbimine vähendab D-vitamiini imendumist

Lisaks päikesevitamiinirikastele toitudele peaks Luide soovitust mööda talvisel ajal manustama ka D-vitamiini preparaate või toidulisandeid, aga selleks, et neil oleks mõju, peaks neid võtma koos rasva sisaldavate toiduainetega, mis muudavad D-vitamiini organismile omastatavaks.

«Tihti võetakse vitamiinid koos hommikukohviga, see aga hoopis vähendab nende imendumist,» märkis ta.

Nutrilite’i hommikusöögiks valmistas Silja külalistele päikesevitamiinist tulvil suupisteid, muuhulgas ka maitsva forelli-spinatipiruka.

Päikesevitamiinirikas forelli-spinatipirukas

Retsept: Silja Luide

Vaja läheb:

400 g (1 pakk) võiga pärmi-lehttainast

400 g (1 pakk) külmutatud spinatit

200-300 g forelli või lõhet

soola, värskelt jahvatatud musta pipart

poole sidruni mahl

2 muna

200 g toasooja toorjuustu (nt murulaugu- või küüslaugumaitseline)

50 g hapukoort

1-2 küüslauguküünt

50-100 g suitsulõhet või -forelli (soovi korral)

Tee nõnda:

Tõsta tainas vähemalt paar tundi enne küpsetamise sügavkülmast külmkappi ja lase sel sulada.

Sulata spinat, nõruta sõelal ja pigista üleliigne vesi välja. Tükelda lõhe, maitsesta soola ja pipraga, pigista peale poole sidruni mahl, sega läbi ja lase seista, kuni täidist valmistad.

Klopi munad kausis toorjuustu ja hapukoorega lahti, maitsesta pipraga. Pressi või haki peenelt küüslauk ning lisa täidisele. Sega hulka spinat ja soovi korral tükeldatud suitsukala. 

Laota tainaplaadid küpsetuspaberiga kaetud neljakandilisse 20X20 cm läbimõõduga vormi ja vajuta jahuste kätega liitekohad kokku ning suru ääred u 1-2 cm kõrgusel vormi servale.

Torka tainas tihedalt kahvliga läbi. Puista peale lõhetükid ja seejärel laota ühtlaselt juustu-spinatisegu.

Küpseta pirukat ahjus 200 kraadi juures 25-30 minutit kuni selle ääred on kuldpruunid ja täidis tahenenud.

Lase enne lahtilõikamist pirukal u 10 minutit taheneda. 

Retsepti leiab ka Silja Luide toidublogist: http://siljafoodparis.blogspot.com/2018/11/paikesevitamiinirikas-forelli.html. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles