Unetus on muretsemise haigus Kas kannatad samamoodi nagu George Clooney?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Unetusel ei tohi lasta muutuda krooniliseks.

FOTO: Andriy Popov

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Tihti arvatakse ekslikult, et unetus tähendab vaid raskusi uinumisega, kuid nii see pole. Unetusel, nagu kurjuselgi, on mitu nägu. Kui õhtuse erksuse korral soovitab doktor Google sooja piima ja rahustavat joogat, siis varahommikuse ärkamise ärahoidmiseks ei pakuta muud kui soovitust hakata loomi pidama.

Kui asusin selle loo tarbeks rääkima inimestega, kellel on unehäired, siis hakkas mulle tunduma, et maakera sees on teine maakera, mis on suurem kui see esimene. Vähe on neid õnnelikke, kes õhtul magama jäävad ja hommikul ärkavad. Pimeduse kattevarjus on meie kodud täis tasast saginat: unetud pöörlevad voodis, vahivad Facebookis, tuiavad köögis ja istuvad teleka ees. Magamine toimuks nagu kolmes vahetuses: ühed, kes ei jää õhtul magama, teised, kes ärkavad öösel mõneks tunniks, ja kolmandad, kes on üleval enne kukke. Paneb ainult imestama, miks kella keeramine inimestele nii korda läheb, kui mingit üldrahvalikku öörahu nagunii pole.

Isegi kui püüaksin mõnda tüüpilist unetut kirjeldada, jääksin hätta. Jah, keegi neist pole enam selles vanuses, et pääseda kõrgkooli päevasesse õppesse. Nii et vanuses 35 ja peale, kuid edasi? Nii mehed kui ka naised, prisked ja peenikesed, norskajad ja vaikselt magajad.

Unearst Tuuliki Hion on unehäireid ravinud üle 20 aasta ning tööd on tal kogu aeg olnud nii palju, et ei jõua ära teha. Kuigi unetust on 1970ndatest alates hoolikalt uuritud, pole leiutatud uinumiseks võluvahendit. Nii et häid uudiseid ei ole.

«Unetuse põhjused on mitmekesised ja individuaalsed ning ravita võib krooniline unetus püsida aastakümneid,» ütleb arst. Tema juurde jõuavad inimesed juba pärast mõneaastast unetust. «Natuke võib olla hingamisprobleeme, natuke ärevust või meeleolulangust, natuke nn rahutuid jalgu, lisaks elustiil: kui palju liigutakse, mida, millal ja kui palju süüakse-juuakse, millal voodisse minnakse.»

Tagasi üles