Loore Linnu elu mängureeglid. Kui sa tahad, et õnn pöörduks, tuleb teha just seda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Frank Merfort / PantherMedia / Frank Merfort/Scanpix

Kuula artiklit

Väga lihtne on kiruda, viriseda, kaevelda, kurta ja hädaldada. Teiste kritiseerimine on meie igapäevase elu osa. See algab vahel juba hommikul – keegi on süüdi, et ma ei saanud magada, kuu seis mõjutab mind. Miks on väljas jälle nii halb ilm! Mulle ei meeldi, kuidas sa minuga käitud... Ja nii edasi. Palju raskem on leida midagi head, mis selles päevas või eluperioodis rõõmustavat on, selle asemel, et panna teist inimest ennast halvasti tundma ja süvendada oma meelepaha.

Elu on nii lühike. Kui hea on olla elus! Kujuta ette, et sind enam ei ole. No mitte et ma püüaks sind kuidagi morbiidseks muuta, kaduv on ju õigupoolest kõik – aga kujutle, et sul pole võimalust ärgata sellesse päeva, mis algab just nüüd või kestab just praegu. Või viibida selles õhtus, täna ja nüüd. Sume sügisõhtu, kas linnas või maal, vaikuses või saginas. Kujutle, et sa ei saa seda nautida, mis on sinu ümber, või mis on maailmas head – või pigem, mõtle sellele, et praegune elu on ainult praegu käes. Ainult täna! Seda hetke ei saa enam kunagi korrata.

Selles valguses tundub ju väga õige ja ainuvõimalik öelda inimestele pigem midagi head. Mitte osundada valedele valikutele, halbadele kogemustele, negatiivsetele meenutustele. Vaid leida igas asjas midagi head.

Kui keegi küsib, kuidas läks korda reis, alusta sellest, mis oli tore, äge ja meeldejääv. Nii lihtne on rääkida halvast ilmast, ebaõnnestunud giidist, olematutest teedest. Leia pigem midagi head! Mis oli tõepoolest meeldejääv ja tore – alusta sellest.

Kui keegi küsib, kuidas sul läheb tööl, ära alusta sellest, mis sulle ülemuse juures ei meeldi või mis töökohal on halvasti – leia midagi positiivset! Proovi, see ei olegi nii võimatu.

Positiivse leidmine teeb sind rõõmsaks, aga viletsuse kordamine ja sõnades paljundamine mitte. See on nii seatud – kuhu ja kuidas liigub mõte, selline on ka tunne, enesetunne. Kui mõte keskendub halvale, siis ei saa mitte kuidagi tekkida hea meeleolu. Nii lihtne see ongi.

Isegi kui keegi, kellega oled kokku puutunud, tundub väga vastik ja ebameeldiv, peaks temas olema ikkagi midagi head. Vana inimene, kes kurdab ja viriseb, tüütab hirmsasti – ka temas on olemas midagi head. Kasvõi see, et ta siiski ei sega su elu nii palju, et sa peaksid kogu aeg kannatama. Ta on elanud pika elu ja saanud hakkama. Kuidagimoodi saab ta ju hakkama veelgi. Igas olukorras on midagi head, isegi kui see kohe silma ei paista. Vaatle, mõtiskle, enne kui asud halba «paljundama».

Iga kord, kui räägid kellelegi, mis on halvasti või mis sind häiris, panustad sa olnud sündmusse oma energiat. Aga energiat tuleks pigem kokku hoida ja paremate asjade rõhutamisele suunata. Ei ole vaja anda hoogu ebaõnnele, mittevedamisele, kahjustavatele olukordadele. Räägi pigem heast, ja panustadki heale.

Kuhu suundub mõte, sinna suundub energia. Oleks ju rumal raisata oma eluenergiat millegi peale, mis kedagi ei rõõmusta ega tee õnnelikuks. Pigem jää siis neutraalseks.

Kui küsitakse arvamust kellegi kohta, siis tasuks leida ikkagi jällegi midagi head. Positiivsest on alati vajaka. Isegi kõige paadunumas poliitikus peitub mingi hea külg, mingi väike säde, mis meenutab, et ta kunagi oli lihast ja verest inimene. Püüa leida see, püüa leida midagi head!

Igal teol, mis inimene teeb, on sügavam põhjus, mitte ainult omakasu. Vahest sa viitsid selle hea peale mõelda, kasvõi korraks, on lihtsam taluda ebaõiglust ja südametust.

Kõik me, viimne kui üks, elame läbi oma lugu. Paljude elus on peidus keerulisi suhteid, igasuguseid olukordi, nii halbu kui häid. Aga kuna see oma lugu on kõigil, siis tasuks silmas pidada, et me ei peaks olema teiste üle kohtumõistjad. Kui seda oma lugu poleks, poleks ka elu. Seega – tasub otsida, leida ja rääkida pigem head kui halba. Ja kui midagi head öelda pole, siis olla pigem vait.

Positiivsus on midagi, mis inimestele meeldib, see on külgetõmbav, meelitav, kutsuv. Eelistatakse ikka positiivsete inimeste seltskonda, mitte pidevalt kurtvate ja hädaldavate oma. Positiivsed inimesed on õnnelikud, ja õnn tõmbab alati teisi ligi. Õnnelik inimene tekitab tunde, et kõik on võimalik – ja see on hea tunne. Seega – kui kurdad vähem, töötab see sinu ja teiste kasuks, edenemiseks. Varem või hiljem õnn pöördub – ikka positiivses suunas, kui oled ennast häälestanud. Ja seda saad ise kontrollida, selle kaudu, mida räägid.

Võta üks nädal ja proovi – rääkida pigem head. Ja kui midagi head, mida öelda, ei leia, siis on parem ollagi lihtsalt vait. Halba ei tee sa sellega kellelegi, aga vaata, mis juhtuma hakkab. Ma ei luba midagi, aga üllatused on garanteeritud! Alusta juba täna!

Tagasi üles