Kui palju suhkrut on tegelikult soovitatav? (1)

Kairi Oja
, Toiduportaali Maitsemeel toimetaja, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pilt raamatust: „Tervislik toitumine“

Tervise- ja toitumisspetsialistid ütlevad kui ühest suust, et 2000 kcal päevase energiavajadusega inimene võiks süüa maksimaalselt neli portsjonit suhkrut, magusaid või soolaseid näkse päevas. Võrdluseks, et üks portsjon on näiteks 10 grammi ehk kaks teelusikatäit suhkrut.

Tagli Pitsi ja Kristin Salupuu äsjailmunud raamatus «Tervislik toitumine» öeldakse, et 2000 kcal päevase energiavajadusega inimene võiks süüa maksimaalselt neli portsjonit suhkrut, magusaid või soolaseid näkse päevas.

Võrdluseks ja orientiiriks saab tuua, et üks portsjon on näiteks 10 grammi ehk kaks teelusikatäit suhkrut, 10 grammi ehk ½ supilusikatäit mett, 10 grammi šokolaadi (2 väikest ruudukest), 10 grammi (väike tükike) halvaad, 100 grammi (pool klaasi) karastus- või mahlajooki, paar ampsu kooki, 2/3 dl kartulikrõpse või väga väike glasuurita koorejäätis.

«Seega võiksid toitude ja jookide maitsestamiseks kasutada päevas maksimaalselt 4 teelusikatäit suhkrut ning süüa lisaks üks-kaks kommi, šokolaaditükikest või küpsist,» ütles Tagli Pitsi. 

Enamik toite, mis on suhkrurikkad, annavad Pitsi sõnul suhteliselt palju energiat, kuid tihtipeale on nende kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete sisaldus väga väike. «Ka on magusates toitudes tihtipeale lisatud omajagu suhkruid,» lisas ta. 

Poest on võimalik osta mitut liiki suhkruid, millest enamik on saadud toor-roosuhkru eri viisiltöötlemisel.

«Ära lase end eksitada suhkru värvusest! Tervise seisukohast ei ole vahet, millist suhkrut, kas valget või toorsuhkrut, või mõnda muud allpool toodud suhkrutest poest osta, sest nende toitaineline koostis ja mõju on inimese organismile praktiliselt ühesugune,» hoiatas Pitsi. 

Täistoor-roosuhkur ehk rafineerimata suhkur on Pitsi sõnul kõige vähem töödeldud suhkur. «Suhkruroost pressitakse välja mahl, mida keedetakse, kuni vesi on aurustunud ning lõpuks tekivad pruunid kristallid. Tänu sellele on melassilt (suhkru tootmisel tekkiv pruun siirup) pruuni värvuse saanud suhkrus säilinud veidi (inimorganismi seisukohast tühises koguses) vitamiine ja mineraalaineid.»

Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur on suhkrutootmise vaheprodukt, mida ei ole spetsiaalselt edasi töödeldud. Toorsuhkrud on Pitsi sõnul näiteks demerara suhkur jamuscovado.

Valgest suhkrust ehk rafineeritud suhkrust (peen-, laua-, kristallsuhkur jne) on tema sõnul aga puhastamise käigus sisuliselt kõik vitamiinid ja mineraalained eemaldunud. «Valge suhkru baasil on tehtud näiteks fariin-, tarretise-, moosi-, pärl-, tuhk-, tüki- ja vanillisuhkur ja suhkrusiirup.»

Fariinsuhkur on saadud valge suhkru tootmisjäägist, millele on lisatud melassi, mis muudab suhkru pruuniks. «Fariinsuhkur on värvuselt tumepruun ning konsistentsilt veidi niiske, maitselt mõrkjas-karamelline,» lisas Tagli. 

Niisiis - teadvustagem, kuidas me suhkruga tegelikult ümber käime!

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles