Spetsialist teeb puust ja punaseks: kõik, mida peame teadma külma ilma nahahooldusest

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pixabay

Soe suvi ja leebe sügis on meid tänavu hellitanud, aga esimesed öökülmad annavad märku peatsest talvest, mis muudab näonaha kuivaks ja rabedaks nagu liivapaberi.

Sellest mida teha, et nahk ka sügistalvisel hooajal tervisest pakataks ja meist parima esile tooks, räägib Tallinki hotelliketi spaade ja ilusalongide juht Astrid Sõmera.
 
Sügistalviste nahaprobleemide põhjuseks pole niivõrd iga päevaga jahedamaks muutuv ilm, kuivõrd kütteperioodi algus, mis ehmatab nahka õhu kuivusega. Nahka šokeerib temperatuuride ning õhuniiskuse kõikumine, sest toas on kuiv ja soe, õues aga niiske ja külm. Lisaks traumeerivad nahka ka kiired ilmamuutused – kord tuuline ja soe, siis käre ja külm, siis niiske ja jahe. Tuul ja külm teevad naha punetavaks ja ketendavaks, suured temperatuurikõikumised avalduvad nahal ämblikuvõrku meenutava kuperoosana. Kuna välise ilmaga ei anna midagi peale hakata, tuleks hoida toatemperatuuri mõõdukana ning magamistoa temperatuuri võimalikult madalal, samuti võiks leida võimalusi kuiva toaõhu niisutamiseks.
 
Sügistalvel tuleb suvest enam pöörata tähelepanu ka igapäevasele naha puhastamisele, õrna silmaümbruse piirkonna hooldusele ning soovitavalt ka eraldi naha öisele toitmisele. Ühelt poolt vastab tõele, et 30. aastatest alates vajab nahk täiendavat turgutust, aga teisalt peaks probleeme ennetama juba varem, sest paljud hiljem avalduvad mured, näiteks pigmendilaigud, on juba nooruses tehtud vigade tulemus.
 

Niisutada või toita?

Külma ja jäise tuule eest vajab kaitsmist iga nahatüüp, olgu see siis kuiv, normaalne või rasune. Kui nahk on loomult kuiv ja tundlik, peaks suvise niisutava kreemi juba eos asendama spetsiaalse toitva ja tummise kreemiga, millele lisaks võiks teha aeg-ajalt niisutavaid ja toitvaid maske. Kuiva nahka iseloomustab tunne, et näonahk on jäänud numbri võrra liiga väikeseks ja nö pitsitab. Ka rasune nahk võib muutuda talvel pindmiselt kuivaks, seega ei tohiks ka selle puhul piirduda vaid niisutamisega ning vähemalt üks toitev näokreem või mask võiks kosmeetikakotis olla. Spetsiaalset kuperoosavastast kreemi paraku pole, küll võib selle probleemiga kimpus olijatele soovitada keskmisest rasvasemaid näokreeme ning rahustavaid näomaske.
 
Üldiselt võib kasutada kogu talve vältel ka üht näokreemi, kui see sobib ja tagab toonuses ning särava naha. Kui aga kreemist hoolimata läheb naha seisund kehvemaks, siis võiks kosmeetikuga nõu pidada, kas vahetada kreem välja või otsida sellele midagi tõhusamat lisaks. Vajadusel võib nahka turgutada seerumikuuriga, mis tuleb valida oma nahatüübile vastav.

Kas koorimine ja näovesi teevad naha kuivemaks?

Miskipärast on levinud müüt, et talvel ei tohiks kasutada klassikalist näovett ja  mitsellaarvett. See ei vasta tõele. Külmal ajal tuleks vältida küll tavalise veega (ja eriti seebiga) näo pesemist, sest see soodustab kuivust ja ketendamist, aga naha puhastamiseks mõeldud spetsiaalne näovesi naha seisundile mingit ohtu ei kujuta. Samuti õlisisaldusega mitsellaarvesi, mis sobib talviseks ajaks suurepäraselt.
 
Teine müüt puudutab koorimist, sest arvatakse, et juba niigi kuiva nahka ei tohiks koorimisega ärritada. Tegelikult vajab nahk ka talvisel ajal kerget koorimist, aga koorja peab olema olemuselt õrnem ja koorimiste intervall pikem. Tundlikku nahka võiks koorida talvel kaks korda kuus.  
 

Vitamiinid appi 

Pole saladus, et organismi üldine tervislik seisund peegeldub ka nahal. Seega on ka naha seisukohalt tähtis viibida piisavalt õues, teha trenni ja süüa tervislikult. Lisaks peaks jooma regulaarselt vett, et silmade alla ei tekiks inetuid turseid. Kui vitamiinidest ja mineraalidest räägitakse enamasti kui tervise üldistest tugevdajatest, siis mitmeid neist võiks nimetada ka iluvitamiinideks, millel on naha jumekamana ja säravamana hoidmisel tähtis roll. 

Olulisim nahka toetav vitamiin on A, mis parandab naha tekstuuri ja aitab kaasa peente kortsude vähenemisele. A-vitamiini võetakse täiendavalt nii akne, dermatiidi kui psoriaasi ravi toetamisel. Toiduga saame A-vitamiini kalaõlist ning rasvastest piimatoodetest, vitamiini puudusele viitavad nii naha kuivus kui kiire vananemine.

A-vitamiini imendumisele aitab kaasa E-vitamiin, mis on A-vitamiini kõrval samuti tugev antioksüdant. A-ja E-vitamiin on seega mõlemad olulised naha toonuses hoidmisel ning nooruslikkuse säilitamisel. Ka D-vitamiinil on nahaprobleeme leevendav toime, sellega toetatakse muuhulgas akne ravi. Naha tervise huvides võiks jälgida, et toidulaualt leiaks ka piisavalt omega-3 rasvhappeid ja tsinki. 

Dekoratiivkosmeetika kaitseb

Nooruslikkust aitab säilitada ka näomassaaž, mis parandab vereringet, silub kortse ning tugevdab näolihaseid ja kudesid, mis omakorda hoiavad näonaha siledama ja elastsena. Ka dekoratiivkosmeetika kasutamisest võib olla täiendavat abi, ennekõike on see sõnum neile, kes igapäevaselt end ei meigi.
 
Näiteks huulte pragunemise vastu aitab huulte toonimine huulepalsamiga, aga eelnevalt tuleks kontrollida selle koostist, et vältida kuivatavaid tooteid. Kui huultel dekoratiivkosmeetikat kasutada ei soovi, siis peaks olema taskus vähemasti hügieeniline huulepulk või värvitu huulepalsam. Ka jumestuskreemid ning CC- ja BB-kreemid kaitsevad õrna nahka karmi ilma eest. Neid võiks soovitada ka inimestele, kelle õhukesel nahal tuleb temperatuurikõikumistest tingituna esile kuperoosa. 
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles