Rase naine pihib: ema ei taha mu lapsest kuuldagi, nõuab munajuhade läbilõikamist

FOTO: Dmitriy Melnikov / PantherMedia / Scanpix

«Olen leidnud endale mehe, kellega soovisime väga last ja õnneks see ka juhtus. Teatasin 5. raseduskuul oma rasedusest telefoni teel vanematele ja reaktsioon oli nii kohutav ja tegi haiget,» kurdab naine Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.

«Vanemad on mulle lapsest saadik öeldud, et lapsed on elu hukatus, siis on elu läbi. «Ära sa kunagi lapsi tee ja meest võta!» Mina olevat ka põhjus, miks nemad abielluma pidid ja olen kõikides nende probleemides süüdi. Siiamaani ka kõik mehed, kes minu elus on olnud, saanud ainult kriitikat ning vanemad on ka otseselt minu suhetesse sekkunud. Mul on olnud ääretult piinlik.

Terve elu on mu vanemad olnud minuga karmid. Lähedasi suhteid meil pole. Kolisin kodust ära, kui olin 17. Hetkel olen 27 ja praeguseks suhtleme minimaalselt (helistame heal juhul kuus korra, näeme umbes neli korda aastas).

Loomulikult on minu lapseootuse uudis neile šokk, nad hakkasid kohe sõimama, et kuidas me oma elu nii planeerime ja mis meil arus on. Tegelikkuses tuli laps väga õigel ajal ja me suudame lapsele kõike vajalikku pakkuda.

Ema ütles, et nad loodavad, et me piirdume ühe lapsega, vastasel juhul tuleks mul munajuhad läbi lõigata. Laps sai kohe nimeks «sohilaps», kuna me pole abielus. Vanemate sõnul peame koheselt registreerima. Pulmapidu pole vaja ja see neid ei huvitagi. Mina ja mees ei tunne hetkel vajadust perekonnaseisuametisse joosta. Kumbki neist ei küsinud minu tervise kohta.

Kas kellelgi on kogemusi taoliste vanematega ja mida arvavad normaalsed inimesed taolisest reaktsioonist? Kaalun ise kõikide suhete lõpetamist oma vanematega, sest et oma lapse kohta ma selliseid jutte rääkida ei lase.»

Vastab pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja Tiina Teska:

«Olete lapseootel, kuid teie vanemad ei näi selle üle rõõmustavat. Mõistan, et vaatamata sellele, et te ise ei ole enam laps, loodate vanematega kohtudes või helistades ikka ja alati, et ehk läheb seekord paremini. Kui tekib mittemõistmine, siis kaasneb sellega järjekordne pettumus ja haigetsaamine. On kahetsusväärne, et suhted on nii paigast läinud, et kaalute nende päriselt lõpetamist.

Loomulikult saab see olla vaid teie ja teie vanemate valik, kas suhelda või mitte. Iga täiskasvanu vastutab ise oma otsuste eest. Te saate jääda rahulikuks ja väärikaks ja öelda, et teile ei sobi väljendid ja hinnangud, mida vanemad kasutavad. Kui vanemad teie selgelt ja rahulikult edastatud teadet ei aktsepteeri, siis te tõepoolest ei pea nendega suhtlema. 

Kui teie vanemate hinnangud olukordadele on üsna äärmuslikud, siis võiks ju mõelda, miks nad seda teevad. Tavaliselt ei ole inimesed lihtsalt halvad. Nad on pigem oskamatud, vähese empaatiavõimega, võib olla soovivad seeläbi omal kombel hoiatada teid ja hoida eemal elus ettetulevate raskustest.»