Psühholoog Kätlin Konstabel: trenniga depressiooni vastu?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Pixabay

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Võta end kokku ja hakka lihtsalt liigutama – see on nõuanne, mis masenduse käes vaevleva inimese jaoks kõlab tihti südametu mõnitusena.

Küllap on kõik negatiivsetele emotsioonidele tundlikumad või ka depressiooniga kimpus inimesed sattunud lugema soovitusi, et enda eest hoolitsemine on ikka vajalik ja et sinna juurde käib ka kehaline aktiivsus. Samas on sel oht kõlada tavapärase «ela tervislikult» taustmürana, millle peale lihtsalt automaatselt jajah öeldakse. Ometi tuleks vaimse tervisega seoses antavaid kehalise aktiivsuse soovitusi võtta päris tõsiselt.

Sportides kaasneva pingutusega toimetulek tõstab enesekindlust ja rahulolutunnet. Kehaga seotud enesehinnang paraneb - tuntakse olevat kontroll oma keha ja selle üle, kuidas suudetakse end liigutada. Ka siis, kui depressiooni puhul kõik muu tundub lootusetu ja kontrolli alt väljas olevat, annab väikegi treening jõuetustundele vastulöögi – oma keha ikkagi kontrollitakse.

Kui suudetakse millegagi hakkama saada, tekib kompetentsustunne. Füüsiline pingutus aitab ka negatiivsetest tunnetest eemalduda – väheneb muretsemine, süü, ärevus, kurbus. 

Tagasi üles