Soome silla looja Eeva Niinivaara hakkas nooruses Saksa okupantidele koduhoovis dramaatiliselt vastu

«Eeva oli suure näitlejaandega, sõnaosav, ettevõtlik, tõeliselt karismaatiline pedagoog, särava ja omapärase sõnakasutusega poeet. Ta oli väga oluline inimene, kultuurisilla looja Eesti ja Soome vahel.» Nii ütles Eeva Niinivaara kohta tema vennatütar Maret Terava omaloomingupäeval «Mina ja Soome» 2011. aastal.

Haridustee algas Eeval proua Dorothea Kilgi prantsuskeelses eraalgkoolis Jõgeval, aga juba 9-aastasena läks ta kooli Tartusse, kus sai kostile Maarjamõisa tänavasse ristiema Marie Fuksi perre. See oli kuulus ENKSi esimene eestikeelne tütarlastekool. Kui Eeva sinna jõudis, toimus õpetus Tiigi tänava vana tubakavabriku ruumides, sõja ajal koliti kommertsgümnaasiumilt üüritud ruumidesse Ülejõel ja alles 1913. aastal alustati päris oma koolihoone ehitust EÜSi maja kõrvale.

Õpetajaiks oli siin mitu hilisemat Tartu ülikooli õppejõudu, tuntud kunstnikku ja kirjanikku, nagu koolijuhataja Peeter Põld, joonistusõpetajad Kristjan Raud, matemaatika ja kosmograafia õpetaja Jaan Sarv, ladina keele õpetajad Juhan Tork, vene keele õpetaja Villem Ernits, eesti keele õpetaja Villem Grünthal-Ridala. Kooliõdedest said lähedasemateks Helmi Pett, kellest hiljem sai Mäelo ja Helmi Ottenson, kellest sai Kleis. Koos viimasega elasid nad gümnaasiumipäevil mitu aastat professor M.J. Eiseni peres Kooli tänavas, kus Eeva jagas folkloristiga ühist kirjutuslauda. Eeva ei jätnud unarusse ka oma kunstiannet. Ta käis Konrad Mäe maastikumaali kursustel ja armastas väga akvarelle.

Saksa okupatsiooniaeg tähendas igasuguseid piiranguid ja päevakäske. Kord suvel, kui Eeva juhtus parajasti kodutalus viibima, tulid sakslased isa juurde ja tahtsid teda veenda vallas välja panema kuulutusi, et eesti rahvas tahab ühineda Saksamaaga. Soovitati koosolekul veel õlutki pakkuda. Eeva kuulis sellest neile kohvi viies ja hüüdis teismelise tüdruku emotsionaalsusega midagi niisugust: «Te tahate eesti rahva veel joomisega ka ära hävitada.» Isa saatis ta tuppa. Eeva oli nii endast väljas, et tahtis seepeale ennast pesukaussi ära uputada. Kui ta pesukausi kõrvale teadvusetuna maha vajus, mäletas ta viimasena ema kahvatut nägu läbi akna vaatamas.