Kullaäri juht: inimestel napib glamuuri
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aurum kullaäri tegevdirektori Heli Kuulmani kinnitusel vaatab lõviosa klientidest ka ehet ostes pigem hinda kui kvaliteeti.
Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits kirjutab sellenädalases turunduskommentaaris, et inimeste huvi luksuskaupade järele kasvab pidavalt ning seepärast on luksusbrändide loomine ka Eesti turundajates huvi äratanud.
Samal ajal kui paljudes kaubaartiklites vähenevad tasapisi müüginumbrid, kasvab maailmas jõudsasti nõudlus luksuskaupade järele. Ka kasumimarginaalid on luksuskaupade seas kordades kõrgemad ja nii tasuks piiluda luksusbrändide loomise maailma.
Kuulmani kinnitusel ei ole Eestis aga luksuskaupade turul olukord kuigi roosiline. «Inimesed vaatavad pigem allahindlust, mitte seda, mida nad oma raha eest saavad,» lausus ta.
«Väga palju on neid, kes arvavad, et teatud sündmuste puhul on kohustus osta ehteid. Suurem osa massiostjatest lähtub aga sellest, mis on kõige odavam, teda ei huvita, kui pikk on ehte eluiga või kas sellel on isikupära,» tõdes Kuulman. Neid püsikliente, kes autoriehteid väärtustavad, on tema sõnul kusagil 100-200 kandis.
«Alati on erandeid. Selleks, et hakata luksust tarbima peab inimene selle enese jaoks lahti mõtestama. Mis on see, mille eest ma raha välja annan? Kas ma tõesti tahan saada midagi, mis on unikaalne, mis pakub silmale ilu ja mis on investeering?»
«Meie põhjamaist ignorantsust iseloomustab noorte meeste ütlus: Milleks mulle kell, kui mul on mobiiltelefon? See näitab ilmekalt mõtteviisi, mis meil hetkel valitseb,» ütles Kuulman.
Omajagu mängib siin rolli ka raha, mida pahatihti napib. Kuulmani sõnul pole see aga ainus põhjus, miks hind kvaliteedist tähtsam on. «Igapäevaõhustikus on tunda, et inimestel ei ole särtsu, ei ole glamuuri. Pigem hoitakse madalat profiili ja kui keegi kusagil tõesti millegi väga ilusaga üles astuks, siis saaks ta võib-olla hävitava kriitika osaliseks,» nentis ta.
Parem ei ole olukord ka turistide seas. Enne 2001. aasta septembrit ostsid USA kruiisituristid kalleimaid ehteid, viimased kümme aastat on aga ka nemad terasemalt hakanud hindu vaatama. «Turist ei osta midagi, mis on hinnaline. Turist tuleb Tallinnasse seljakott seljas ja vaatab vanalinna, istub platsil mõnes õllekas ja ostab paari käpikuid või hullemal juhul matrjoška või merevaiku,» kommenteeris Kuulman.
Selliseid turiste, kes vaatavad kalleid ehteid, on väga harva, reeglina tulevad nad kas Suurbritanniast või Põhjamaadest.