Kuidas valida õiget valuvaigistit?

, Farmatseut, Mõisa Apteek
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pixabay

Valu on enamasti keha kaitsereaktsioon, mis annab meile märku mingi kehaosa häireseisundist, vältides nii selle edasist kahjustumist. Valu võib käsitleda ka kui subjektiivset tundmust, mille intensiivsus ehk tugevus võib varieeruda nõrgast tugevani. Eristatakse valusööste (äge valu) ja pidevat valu (krooniline).

Kui aeg-ajalt esinevate spetsiifilisemate valude puhul (pingepeavalu, hambavalu, menstruatsioonivalu, lihasvalu jne) saab leevendust ka apteegi käsimüügiletis pakutavatest valuvastastest preparaatidest, siis krooniline valu (tavaliselt üle kolme kuu kestnud valu, sageli põhjustatud pikaaegsest  haigusest, näiteks liigeste kulumisest, närvikahjustusest) vajab juba pikaaegset ja ühtlasemat valuravi, mille määrab neuroloog või valuraviarst. Valuvaigisteid võetakse enamasti suukaudselt. Tuntumad apteegilettidelt on paratsetamooli, atsetüülsalitsüülhapet (üldsusele tuntud rohkem aspiriini nime all) ning ibuprofeeni sisaldavad preparaadid. Vähem teadaolevad toimeained käsimüügis on naprokseen (Nalgesin, Epromul), diklofenak (Voltaren), ketoprofeen (Keto) ning deksketoprofeen (Dolmen). Sellest loetelust võiks nõrga kuni mõõduka valu puhul esmase valikuna eelistada paratsetamooli

sisaldavaid preparaate. Sellel on valuvastane ja palavikku alandav toime, samuti on ööpäevane lubatud annus kõige suurem (kuni 4000 mg). Paratsetamooli peamine kõrvaltoime tema liigsel tarbimisel on maksakahjustuse tekkimise oht.

Kõik ülejäänud mainitud valuleevendajad on veidi tugevama valu- ja põletikuvastase toimega, kuid samuti on lubatud päevased kogused väiksemad ning kõrvaltoimete tekke võimalused tõenäolisemad (kõige sagedasemaks kõrvaltoimeks seedetrakti limaskesta ärrituse oht, avaldub peamiselt iivelduse

ja maovaluna).

Oma praktikas näen igapäevaselt inimesi, kellel on kindel uskumus „mida kangem valuvaigisti seda parem“. Tõsi, valu kannatada ei tohiks, kuid sageli võetakse valuvastaseid prepapaate liiga kergekäeliselt. Toon näite ibuprofeen 400 mg kasutamisest. Tihti soovitakse manustada 2 tabletti korraga,

kuna teatakse, et retseptiravimina on saadaval ka 800 mg sama toimeainet sisaldav preparaat. Ainuke hetkel Eestis registreeritud 800 mg ibuprofeeni sisaldav preparaat on aga prolongeeritud tableti vormis. See tähendab seda, et toimeaine vabaneb tabletist aeglasemalt ja seetõttu ärritab vähem  seedetrakti. Võttes aga käsimüügis saada olevaid n-ö kiiretoimelisi ibuprofeeni preparaate 2 tabletti korraga, suureneb märkimisväärselt mao limaskesta kahjustamise oht.

Kõhuvalu on üks sagedasemaid kaebusi, mille tõttu inimesed tulevad apteeki abi saama. Olenevalt valu lokaliseeringust võib eristada maovalu, naistel menstruatsioonivalu, soolestikuvalud (kõhukinnisus, -puhitus), põiepõletikust tulenev valu jne. Kõikide eelpool mainitud valude puhul ei ole aga tihti vaja kasutadagi valuvaigisteid (maovalu puhul seda teha ei tohikski, kuna mainitud valuaisting võibki olla põhjustatud ravimi kõrvaltoimest). Soolestiku, sapi- ja kuseteede spasmidest tingitud valusid aitab sagedamini leevendada drotaveriini (No-Spa) sisaldav käsimüügipreparaat. Tegu on spasmolüütikumiga (silelihaste lõõgastaja), mis vähendab siseorganite lihaste kramplikke kokkutõmbeid ning läbi selle vaigistab valu.

Drotaveriini kasutamisel arsti poolt soovitatud annuses esineb harva kõrvaltoimeid. Raskematel juhtudel, kui kõhuvalu võib olla põhjustatud pimesoolepõletikust (terav valu nabapiirkonnas) või sapikividest (paremal roidekaare all esinev tugev valu) peaks viivitamatult konsulteerima arstiga.

Copy
Tagasi üles