Kõigi võimaluste maal ootavad ees ka kõikvõimalikud ahvatlused toidumaailmast. Koogitükist ligi 2000 kalorit või kinoskäigust 4000 kalorit saada pole siin mingi ime.
SÕBRANNAGA NEW YORGIS: koogitükist 2000 kalorit ehk kuidas USAs paksuks minna
/nginx/o/2017/06/28/6824893t1h036c.jpg)
19. oktoober 2018, 06:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidunautlejatele on New York ohtlik koht. Siia on koodnunud kogu maailma köögid ning kui oled magusasõber nagu Liisbet, siis ähvardavad lõksud sind igal nurgal - iga järgmine värvilisem ja apetiitsem kui eelmine. Isegi mina, kes ma eriline magusafänn pole, eksin korduvalt Dunkin Donutsi leti taha ära.
Päris reisi alguses Queensi poode avastades leiame The Cheesecake Factory, mis tuttav mitmest filmist ja seriaalist. Otsustame meiegi kuulsasse koogikohta sisse astuda, kuid leti äärest saadav šokk ajab kiirelt tagurpidi tagasi uksest välja.
1760 kalorit ühest tükist? Ilmselt on ka Eestis müüdavate uhkete šokolaaditortide tükkides palju kaloreid, aga kuna siin USAs peavad kalorid olema iga müüdava toidu juurde märgitud, löövad need numbrid korraks täiesti jalust. Lisaks veel hind, mis ühe tordilõigu kohta ligi 10 dollarit. Otsustame, et ei vaja seda tükki ning piisab sellest, et kuulsa koha ära nägime.
Magusast võikski ilmselt rääkima jääda. Eksime korduvalt ära kuulsasse Dunkin Donutisse, mis meie kodu juures metroopeatuses asub. Ka mina, kellel magus kodus kuude viisi kapi otsas seisab, kaotan mõistuse, kui saan maitsta õunakoogimaitselist sõõrikut. Viis ampsu ja 320 kalorit jälle juures, suhkrust rääkimata.
Teel õhtusöögile silmame riisipudingu kohvikut, mis tundub eriti põnev. Sisse astudes tervitavad kümned suured ämbrid, mis täidetud erimaitseliste ja -värviliste riisipudingutega. Vaatamata sellele, et hind kõige väiksema kausi kohta on taas 10 dollari kanti, otsustame maitsta. Kalorsus ületab ühe portsjoni (ehk kõige väiksema kausi) puhul sõltuvalt valitud maitsest 400 kalorit. Maitse on hea, aga mitte seda väärt.
Kui rääkida soolasest, siis mina olen suur kinofänn ning kinokülastuse juurde käib ka kinos pakutav hea-parem. Esimene kord New Yorgis kinno minnes, otsustame võtta kaks kombot - ühe popcorniga ja teise natchodega. Kui Eestis saad valida, kui suurt popcorni või jooki soovid, siis siin see nii ei käi. Kui tahad, siis tuleb võtta kõige suurem. Ja kõige suurem tähendab USAs sama, mis Eestis terve nädala jagu. Popcornilähker mahub vaevu sülle ning joogist võiks ära joota terve kinno tulnud pere.
Jookide valik on siin meeletu, mida ise ekraanilt saad valida. Kui suudad otsustada, et soovid näiteks suhkruta coca-colat, siis hoia rõõmu - valikus on kümmekond eri maitset. Kirsi-, apelsini-, vaarika-, laimi-, sidruni- või hoopis vaniljemaitseline coca-cola? Kusjuures refill ehk taastäitmine on tasuta. Stiilne lisand on ka kraan, kus saad oma popcornidele peale valada ehtsat sulavõid. Taoline kombo popcornidega annab sõltuvalt joogivalikust kuni 1700 kalorit, natchodega võid sisse süüa kuni 2000 kalorit.
Eraldi teema on siin kõikvõimalikud pitsad. Paljud pitsakohad müüvad pitsat tükikaupa ning tükid on siin käesuurused. Kui võtta koju terve pitsa, on see suurem kui elu ise. Ühes peperoonipitsas on 2240 kalorit. Seda ilmselt korraga ära ei söö, aga mõni isukam ehk võib selle päevase normi ka ühe toidukorraga täis saada.
/nginx/o/2018/10/18/11508505t1hbeac.jpg)
Ning kõikjal on võimalik friikartuleid osta muidugi juustukastmega üleujutatult.
Kui unustada kiirtoit ning vaadata restoranide poole, siis pole sealt midagi palju paremat oodata. Eeskätt just portsjonite suuruse tõttu. Oleme külastanud siin olles erinevaid kööke (Kolumbia, Kreeka jne) ning tellinud toite, mida kohalikud soovitavad. Olenemata köögist, olenemata kohast ja toiduvalikust on portsjonid tohutusuured. Võtame iga kord toitu koju kaasa, sest normaalne toidu kogus õhtusöögiks oleks umbes pool meile ette toodud toitudest.
Tegime enne siia saabumist sõpradele nalja, et tagasi tulles oleme ka ise ameeriklased. Nali naljaks, aga siinsete toitude eest ei aita põgeneda ka nn turistipäevad, mil samme koguneb mitmekordselt üle soovitusliku. Vaatasime eile õhtul Liisbetiga reisi jooksul tehtud videosid ning nägime, kuidas siinne elustiil silmnähtavalt meilegi mõjuma on hakanud. Ega muud miskit, kui tagasi jõudes tuleb spordiklubis uus leping sõlmida ja nõrk iseloom toitude vahel maha rassida.