Mis saab kuningliku beebi nimeks?

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prints Harry ja Meghan.
Prints Harry ja Meghan. Foto: Doug Peters/EMPICS Entertainment/ Scanpix

Sussexi hertsogi ja hertsoginna beebiuudis on pannud sotsiaalmeedia kihama oletustest, mis võiks olla nende järglase tiitel, sugu ja nimi.

Esmaspäeval teatas Kensingtoni palee, et hertsoginna Meghan ootab prints Harry last. Tegu on paari esiklapsega ja rahval on suur huvi, millise suuna noored lapse nimevalikul võtavad. Twitteri kasutajad on juba teinud nalja, et kuningliku beebi nimi võiks olla Sherlock või Benny Hill, kirjutab Huffington Post.

Bostoni ülikooli Inglismaa ajaloo eksperdi Arianne Chernocki sõnul on Harry ja Meghani võimalused palju paindlikumad kui näiteks Williamil ja Kate’il. Kuna laps on troonijärjekorras seitsmes, on ta hoopis teises olukorras kui prints Harry vennalapsed, kel on kõigil väga traditsioonilised Hannoveri nimed, mis pärinevad kuningliku pere ajaloost.

Prints Harry täisnimi on Henry Charles Albert David ja tema abikaasa neiupõlvenimi oli Rachel Meghan Markle. Chernock usub, et Meghan ja Harry panevad lapsele vähemalt ühe nime, mis tuleb kuningliku pere traditsioonist. Arvestades aga seda, kui palju on neil mänguruumi, võib laps omale lisanime saada ka Meghani sugupuust.

Kihlveokontor Ladbrokes võtab juba panuseid vastu, mis võiks saada kuningliku beebi nimeks. Praegu on seis tüdruku puhul: 8/1 Victoria, 12/1 Alice, 16/1 Diana, Elizabeth ja Mary. Poisi puhul on kõik peamised valikud 10/1: Albert, Arthur ja Philip.

Üheks vihjeks, et noorpaar ei hoia nimevalikult traditsioonidest väga kinni, on lihtne fakt, et nad ei teinud seda ka oma pulmas ja segasid Inglismaa kombeid Ameerika traditsioonidega. Seetõttu on Chernoki meelest alust arvata, et ka lapse nimi võib osaliselt olla ameerikalik, et austada naise päritolu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles