Naine pihib: mees on, aga seksi ei ole

Foto: Phovoi R. / PantherMedia / Scanpix

«Olen nii-öelda teisel ringil, mul on uus elukaaslane ja kõik oleks väga hästi, kuid voodielu on olematu,» kurdab naine Perekeskus Sina ja mina nõustamiskeskkonnas.

«Mees tõesti toimetab majapidamises, hoolitseb koduste asjade eest, ei käi üksi väljas, minu last võtab nagu meie ühist last ning räägib ka tunnetest – selle kõige kohta ei ole mitte midagi ette heita. Kui vaid seda, et me ei seksi.

Kas suhe saab nii kesta? Olen alles 30, tema mõni aasta vanem, noored inimesed. Mis kõige hämmastavam – suhte alguses selliseid probleeme ei olnud. Siiani käime käest kinni, kallistame ja oleme muus mõttes ikka nagu paar, aga kuust kuusse ei seksi.

Muidugi hakkab see närvidele, tekitab ebakindlust, tulevad ka tülid. Oleme sel teemal ka rääkinud ja ma tean, et see on delikaatne teema, kuid siiski on ta vägagi teadlik, et selline elu mind segab. Vaatamata teadmisele, et olen õnnetu, ta midagi ette ei võta, ei pöördu ei seksuoloogi ega androloogi poole. Pigem vihastab, asub kaitsesse ja küsib, et kas muu ei olegi oluline.

Muidugi on, aga kuidas saab nii jätkata… Olme koos olnud kaks aastat ja paranemise märke pole näha. Olen üritanud temaga avameelselt rääkida. Ta saab nagu aru, aga ikkagi on pahane ja mina tunnen ennast samuti sandisti, nagu ahistaks teda. Samas on ju normaalne, et inimesed ka seksivad, kui koos elavad.

Ma ei taha teda kaotada, armastan teda väga, aga kohati on ahastus väga suur. Kuidas saada teda oma probleemi tunnistama? Kuidas on võimalik, et mees tõesti hoiab ja armastab naist, kuid samas jätab nii olulise koha tähelepanuta, sest tema jaoks on see ebamugav?

Ma usun küll, et inimesed on erinevate libiidodega, aga kuust-kuusse mitte tahta oma naist on minu jaoks arusaamatu. Kas on üldse lootust, et sellest elust asja saab, kui seksuaalelu ei toimi? Muidugi ei ole seks elus peamine ja oleks väga kurb seetõttu kaotada väärt mees nii endale  kui hea eeskuju minu lapsele, kuid jah, mure närib.»

Vastab Gordoni Perekooli koolitaja Angela Jakobson:

«Kooselus on lisaks pühendumisele ja emotsionaalsele lähedusele oluline ka füüsiline aspekt. Kahtlemata ei saa füüsilist lähedust seada suhtes tugevalt esiplaanile, kuid kindlasti ei tohi seda alahinnata. 

Ma saan kirjast aru, et mehe jaoks tekkinud olukord probleemiks pole. Seega, antud juhul võib siis öelda, et rahulolematu olete teie. Saan aru, et olete püüdnud oma mehega ka avameelselt rääkida kuivõrd teid olukord häirib, samuti soovitanud temal abi saamiseks pöörduda erialaspetsialistide poole. Kuna tema jaoks probleemi pole (või siis ta pole valmis seda tunnistama), siis on üsnagi loomulik tema vastumeelne reaktsioon nende variantide suhtes. 

Seda rahulolematust pole võimalik suhtes aga üksinda kuidagi lahendada. Rahulolematus seksuaalvahekordadega üldjuhul ei ole midagi sellist, millega suudetakse harjuda, kohaneda. Ja kui probleemiga mitte tegeleda, siis see pigem süveneb ja füüsiline distants põhjustab ka emotsionaalse kaugenemise. 

Seega – väljendage oma soove ja vajadusi elukaaslasele. Küsige ka tema soovide ja vajaduste järele. Suhte püsimise seisukohast on äärmiselt oluline, et mõlema poole vajadused oleks rahuldatud, «ohvrite toomine» ei saa kesta kaua. Mehe vähenenud seksuaalhuvi põhjuseid võib olla mitmeid, muuhulgas nt depressioon vms. 

Soovitan väga minna koos mehega seksuoloogi vastuvõtule. Ja koos eksperdi abiga leida toimunud muutuse põhjused ja lahendused.»