Sel sajandil on keisrilõigete arv märgatavalt kasvanud ning alates 2000. aastast peaaegu kahekordistunud. Mõnes riigis on kirurgiline protseduur üle kasutatud, leidis uus uuring.
Ülemaailmne uuring: kuni pooled tehtud keisrilõigetest on ebavajalikud
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
15. oktoober 2018, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle maailma toodi 2015. aastal keisrilõikega ilmale 21 protsenti lastest ja alates 2000. aastast on keisrilõigete arv kasvanud 12 protsendi võrra, selgus teadusajakirjas Lancet avaldatud uuringus, vahendab US News.
Peaaegu kaks kolmandikku maailma riikidest kasutavad protseduuri liiga palju, ning umbes veerand kasutavad seda liiga vähe. Meditsiinispetsialistide hinnangul vajab 10–15 protsenti sündidest elupäästvat lõikust ning globaalne statistika võiks teoorias sellele numbrile vastata. Keisrilõiget kasutatakse tavaliselt näiteks hilinenud sünni, platsenta või nabanööri kõrvalekallete, loote probleemi, haiguse või ebanormaalse lapse asendi puhul.
Siiski soovivad mõnes maailma paigus naised keisrilõiget ka teistel põhjustel, näiteks eelnevate negatiivsete sünnituskogemuste tõttu või sünnitusvalu või keha muutumise hirmust ning murest, et seksuaalelu saab kannatada. Uuringu tegijate sõnul ei ole keisrilõike tegemisel ilma meditsiiniliste näidustusteta mingit eelist. Selle asemel võivad emad ja lapsed lõikuse tüsistustesse surra, kui meditsiiniline personaal ei ole piisavalt treenitud või on liiga vähe töötajaid.
Keisrilõigete arv kasvab koos rahvaarvuga ning meditsiiniteenuste ligipääsetavuse paranemisega. Arstid soovitavad keisrilõikeid aina enam ning uuringu autorid hoiatavad, et noored arstid võivad nii kaotada enesekindluse loomulikke sünnitusi toetada. Kõige enam kasutatakse keisrilõikeid Dominikaani Vabariigis, Brasiilias, Egiptuses, Türgis ja Venezuelas, kus sünnivad rohkem kui pooled lastest keisrilõikega. Samuti kasutatakse keisrilõiget endiselt liiga palju Põhja-Ameerikas, kus sel viisil sünnitamise osakaal on 2000. aasta algusest kasvanud 24 protsendilt 32le. Lääne-Euroopas on keisrilõigete osakaal 26 protsenti.
Madala ja keskmise sissetulekuga riikides oli kõige enam näha ebavõrdsust keisrilõigete kasutamises. Jõukad naised sünnitasid keisrilõikega kuus korda tõenäolisemalt kui elanikkonna vaeseimas grupist naised. Protseduuri tehakse 1,6 korda tihedamini eraasutuses kui avalikus haiglas.