Rimi alustab taas toiduraiskamise vastase kampaaniaga
11. oktoober 2018, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rimi peakoka Jörgen Kohali sõnul viskab keskmine eestimaalane aastas minema vaat et 20 kg toitu. «Samas on taolisel tasemel raiskamist kohe kindlasti võimalik vältida või siis vähemast märgatavalt vähendada, ja meie omalt poolt üritame seda igati toetada,» selgitab Kohal kampaania tagamaid.
Peamine puudujääk, miks raisku minevad kogused on sedavõrd suured, on Rimi peakoka Jörgen Kohali sõnul n-ö poissmehelõuna valmistamise oskuste ebapiisavus. Kohali kinnitusel on siiski tagasi tulemas soov kasutada ära kogu täisväärtuslik toit.
«Kokku viskavad Eesti pered aastas ära 63 miljoni euro väärtuses toitu, ja seda on ebamõistlikult palju,» rääkis Rimi peakokk Jörgen Kohal.
Toidukadu ei ole loomulikult seotud ainult laiskuse, lohakuse ja pahatahtlikkusega. «Selleks, et oma külmkapi sisust kogu energia välja pigistada, on vaja oskusi, teadmisi ja nutikust. Tahet ennast arendada. Mis kokkuvõttes on ka väga tervislik,» leidis Kohal.
Kohali hinnangul on rohelise mõttelaadi kasvuga muutunud üha populaarsemaks säästlik tarbimine, mille esimene eesmärk ei ole mitte odavus ja raha kokkuhoid, vaid raiskamise vältimine.
«Teatud mõttes on see talude toidukultuuri juurde tagasitulek, lihtsalt uuel moel,» kinnitas ta. «Kui sadakond aastat tagasi söödi teise päeva toitu sageli seepärast, et korraga kaheks päevaks toitu tehes hoidis perenaine aega kokku, siis nüüd seepärast, et mitte toitu raisata.»
«Olulisim ongi toidutegemisoskuste arendamine, seda ka nende puhul, kes väga palju toidu tegemisega tavaliselt vaeva ei näe,» märkis Jörgen Kohal ja lisab, et toidukaona viskavad Eesti pered aastas ära kokku üle 25 000 tonni toitu.
«Ainult muna praadimise oskusest ei piisa. Toidutegemisoskus, ülejääkide kombineerimise võime ning nendest uute toidukordade valmistamine on inimese põhihariduse osa ja harituse mõõdupuu,» leidis Kohal.
Ka Maitsemeel ühineb selle lähenemisega ning kutsub kõiki üles avaldama oma arvamust: kas, miks ja milliseid toiduaineid sinu kodus enim ära visatakse?