Moeauhind, mis kütab kirgi
VIDEO otse sepikojast!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jaanus Valt on Kuldnõela valmistanud moeauhinna algusest saati, olles ühtlasi idee autor.

FOTO: Liis Treimann

Kuula artiklit

Kuldnõel on Eesti moeloojate seas ihaldusväärseim auhind. See on disaineri geniaalsuse garantii ning suurejooneline avalik aplaus, umbes sama mis Oscar filmimaailmas. Kuid mis asi see hiiglaslik nõelakolakas õigupoolest on? Kuidas ta valmib, palju kaalub, mida temaga teha saab? Arter käis sepp Jaanus Valti juures uurimas.

«Ma pole seda nõela meelega teravaks teinud,» muheleb Valt. «Vaata, need moekunstnikud – nad on ju temperamentsed inimesed! Ja kuidas sa täpselt mõõdad, kes see nominentidest kõige kõvem on. Igaüks neist, kes välja valitakse, on ju alati ka võitu väärt. Olengi mõelnud, et kui peaks teinekord löömaks minema, siis on ju parem, kui ei saa saa nõela päris pistodana kasutada.»

Vaata videost, kuidas valmib Kuldnõel Jaanus Valti sepikojas.

Mõte, et Eesti moeloojad vajavad oma auhinda, mis tegijaid motiveeriks ning ka laiema avalikkuse tähelepanu meie talentidele tõmbaks, sündis spontaanselt legendaarse ERKI (praeguse Eesti Kunstiakadeemia) sööklas. Tol ajal polnud maailm veel kuigi avatud, eeskuju saadi üle lahe Soomest.

«Mäletan seda korda, kui istusime koos Katrin Kuldma, Aet Alevi ja Jaanusega koos ning jõudsime kõik tulihingeliselt ühisele veendumusele, et moeauhinda on Eestile kindlasti vaja,» meenutab Kuldnõela idee algataja Anu Kikas, kes praeguseni moenädala peakorraldaja ametis. «Mis me paremat ikka suutsime välja mõelda, kui viksisime selle suures osas soomlaste pealt maha – neil on moeauhinnaks kuldne riidepuu. Isegi statuut on sarnane. Nii nagu see tol ajal, 90ndate kauboikapitalismi tähe all meil siin üleüldiselt tavaks oli.»

Nüüdseks on kunagi puhtalt tänu tegijate kirele ja entusiasmile toiminud moeüritusest kasvanud glamuurseim ja mõjuvõimsaim moegala, mida jälgib vaata et kogu Eesti avalikkus.

«Meie otsustasime, et teeme kuldse nõela,» räägib sepp Jaanus. «Tüdrukud tulid ja küsisid, et mis me nüüd teeme – äkki väikese rinnanõela? Ma natuke mõtlesin ja siis põrutasin, et see ei lähe kuidagi, auhind peab ikka suur olema! Selline, mille pidulikku kätteandmist on suurelt lavalt näha ning mis pärast kaunistab disaineri ateljee seina. Selline väärikas asi, mis tõesti oleks Eesti moekunsti Oscar.»

Sepp Jaanus Valt töötab järgmise Kuldnõela kallal.

FOTO: Liis Treimann

Oscari sugulane Eestis

Kuldnõelal ja Oscaril on nii mõndagi ühist: nad on umbes sama kasvu, mõlemad puhta kullaga kaetud – mehike üle kere ja nõel silmaosa jagu, nii nagu käsitöömeistrite nõelad ajast aega on olnud. «Metalli koostis on muidugi erinev,» mainib sepp. «Oscar on britanniumist, Kuldnõel rauast sepistatud, aga mõlemad on galvaaniliselt kullaga kaetud.»

Kuldnõela sündimine on pikk protsess: esmalt tuleb leida sobilik rauatükk, vanasti sai seda hankida vaid kuue meetri kaupa. Nõel ise on ligikaudu poole meetri pikkune. Kuumal ääsil sütes aetakse raud punaseks ning siis saab see sepa vasara all oma vormi. Jaanuse sepikojas on ka Stalini-aegseid masinaid, näiteks hiiglaslik vasaramasin, millega suuremaid vorme kiirem paika kolkida. «Mina kutsun seda müristajaks – kuula, mis häält ta teeb,» hõikab Jaanus üle kõrvulukustava urina. «Igal asjal peab ikka ilus eestikeelne nimi olema. Muidu kutsutakse seda riistapuud ka babaks – et lööb sama kõvasti nagu üks kirglik naisterahvas.»

Punane raud on sepistamiseks valmis. Sepatöö vajab kogemust ja tunnetust - liiga külmalt ei tohi lüüa, siis tekivad sisepinged, liiga kuumalt võib raud aga ära põleda.

FOTO: Liis Treimann

Omaette kunst on nõelale rombi kuju andmine, aga Jaanus Valt on selles tekitõeline virtuoos. «Kõige mõnusam tunne sepatöös tekib siis, kui raud ääsi peal pehmeks muutub – saad ta kas või sõlme keerata, kui tahad,» räägib kunstnik. «Ja eks kõigel, mida sa teed, peab olema ka kunstniku tunnetus taustaks, siis valmistab protsess rõõmu. Kaht samasugust asja ei tee ma mitte kunagi, põhimõtteliselt. Ka kõik need 20 aasta jooksul välja antud Kuldnõelad on igaüks ise nägu.»

Sepikoda on sõna otseses mõttes kuum koht – ääsilt lendab sädemeid ja õhkub soojapahvakuid, temperatuur tõuseb tuhande kraadi kanti, sest ega vähema peale üks rahulik ja stoiline rauatükk ei mõika.

Silm tehakse nõela sisse selli abiga. «Sell on sepale nagu kolmas käsi,» selgitab Jaanus. «Mul on aastate jooksul hea abimees välja kujunenud ning sepakunsti juurde kuulub koostöö ajast aega.»

Sepameislitega saab iga võitja nimi kuumalt nõelale löödud.

FOTO: Liis Treimann

Järgmiseks läheb nõel lihvimisele ja kuldamisele ning viimasena lüüakse sisse õnneliku disaineri nimi, kellele au sel aastal osaks saab. «Naljaga pooleks ma siin iga aasta loodan, et ei võidaks kõige pikema nimega disainer, eriti kui nimes on väga palju õ-sid ja ä-sid,» muheleb sepp. «Kuid mul on siin sepa meislid, millega saab kuumalt kõik tähed sisse löödud, mis vaja. Pole ühegi võitja nimi veel löömata jäänud!»

Aastate jooksul on Kuldnõela või Hõbenõelaga pärjatud terve rivi Eesti kõige võimekamaid moeloojaid. Eve Hanson on võitnud tervelt kaks Kuldnõela, Aldo Järvsoo on pälvinud Kuldnõela ja väikese nõela. «Mulle on Kuldnõel kindlasti suureks motivatsiooniks, mis on mul aidanud pikkadeks aastateks moekunsti juurde püsima jääda,» ütleb Järvsoo. Embassy of Fashioni moemaja, kus koos temaga tegutsevad Riina Põldroos ja Ketlin Bachmann, on Eesti kõige nõelarikkam ateljee – siin on eri nõelu terve perekonna jagu! Aastate jooksul on selle väärika auhinna välja teeninud kõik kolm moeloojat.

Embassy of Fashioni ateljee talente on tunnustatud lausa viie nõelaga, nii Ketlin Bachmann, Riina Põldroos kui ka Aldo Järvsoo on aastate jooksul võitnud Kuldnõela, viimased kaks ka Hõbenõela (toona väike nõel).

FOTO: Liis Treimann

Kullast või pronksist?

Kuldnõela-väärilise võitja väljaselgitamine on alati keerukas protsess, sest kuidas sa loovinimese talenti õiglaselt mõõdad. Andekust ei saa ju kiiruse või kõrguse mõõdupuudega arvestada! Kuid mingile otsusele tuleb jõuda, sest kunstnikuhingi sootuks tunnustuseta jätta oleks veelgi valem. «Igal nominendil on tulihingelised toetajad, kes arvavad, et just tema peab tingimata võitma,» lausub Anu Kikas. «Ja see ongi normaalne – kes on juba välja valitud, need ongi silmapaistvad disainerid, selle aasta parimad, kõik võitu väärt. Hääletuses midagi müstilist ei toimu – lihtne matemaatika. Iga asjatundja langetab iseseisvalt otsuse ning häälte liitmine paneb järjestuse paika.»

Mitu korda on pärast Kuld- ja Hõbenõela võitjate väljakuulutamist ka torm puhkenud. «Moeinimesed on kirglikud, ega sel alal teisiti ei saagi tegutseda,» ütleb Kikas muiates. «Kuldnõel kütab kirgi – iga aasta jumala abiga draamat ei ole, kuid tihti on. Kõigile nomineeritutele hoitakse pöialt ning ollakse pettunud, kui isiklik soosik ei võida! Aastate jooksul oleme küllalt kriitikat saanud, aga kui millestki on võimalik õppust võtta, siis seda oleme alati teinud. Pole põhjust kunagi isiklikult solvuda, Eesti moe tugevus tervikuna on see, mis meid maailmas kuhugi välja jõuda aitab.»

Kuldnõela ümber saab ka omajagu nalja, sest elevil ja üliõnnelikul võitjal võivad tihtipeale asjad telekaamerate ees segamini minna. Nii juhtus näiteks maailmaski nime teinud couture-disaineri Kristina Viirpaluga «Terevisiooni» otse-eetri ärevuses. «Mina kuulan, vaatan ja ei suuda oma kõrvu uskuda,» meenutab Kikas. «Istus, nõel käes, ja uurisid seda seal koos saatejuhiga – et mis osa siit nõelast siis kuld on? Ja siis Kristina emotsionaalselt pahvatas: see polegi ju kuld, see on pronksist! Kuigi ka televaataja võis näha, et nõel on rauast ja nõelasilm on kaetud ehtsa kullaga. Kõige lõbusam on, et selle eksituse kohta edastas «Terevisioon» hiljem lausa paranduse.»

Moeauhinna eestvedaja sõnul suudetakse siiski ka suurimate erimeelsuste puhul sõpradeks jääda ning tulevikus edukalt koostööd teha. Ning tegelikult on moeinimestel vedanud: sellise tuntuse ja mastaabiga auhinda pole mujal Eesti loomeilmas küll kõrvale panna.

Mis on Kuldnõel?

Kuldnõel on Eesti mainekaim moeauhind, mis antakse välja juba 20. korda.
Nõelad valmivad sepakunstimeistri Jaanus Valti stuudios, iga nõel ainulaadse välimusega.
Nimi lüüakse sisse käsitsi.
Moeauhind sarnaneb mõõtudelt kuulsa kuldmehikese Oscariga: pikkus umbes 50 cm ja kaal umbes 1,5 kg.
Nõel on valmistatud rauast, silmaosa kaetud puhta kullaga.
Kuldnõel on tunnustus vähemalt viieaastase silmapaistva tegevuse eest Eesti moes, lisaks ideede originaalsusele ja teostuse meisterlikkusele arvestatakse müügiedu, ekspordivõimekust, funktsionaalsust ja ajakohasust.
Hõbenõel on auhind silmapaistvaima särava sähvatuse eest Eesti moetaevas.

Ääsist õhkab kuumust, seal on tuhat kraadi.

FOTO: Liis Treimann

Tagasi üles