Kuidas ära tunda, et lapsel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire?

FOTO: Panther Media/Scanpix

Kui sulle tundub, et su lapsel on raskuseid tähelepanu koondamisega, ta suuda teisi hästi kuulata, kipub tegevusi pooleli jätma ja vajalikke asju kaotama, niheleb palju ja ei suuda paigal istuda, siis võib tal olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ehk hüperaktiivsuse sündroom.

Häirega lapsel on keskendumisvõime- ja tähelepanu puudulikkus, ta käitub liiga impulsiivselt ja on hüperaktiivne. Häirega võivad lapsel kaasneda näiteks käitumishäired, kõne- ja õppimisprobleemid, kirjutab Emmede klubi.

Lapsel võib olla aktiivsus-tähelepanuhäire, kui tal esineb kuus või enam sümptomit mõlemast järgnevast nimekirjast:

* Tihti ei pööra detailidele tähelepanu ja teeb kodutöös teiste tegevuste käigus hooletusvigu (näiteks jätab detaile vahele, tehtud töö on ebatäpne).

* Tihti on raskusi tähelepanu koondamisega ülesannete täitmisele või teistel tegevustele (näiteks on raskusi keskendumisega tundides, vestluste jälgimisel või pikkade kirjatükkide lugemisel).

* Tihti paistab, et ei kuula teist, isegi kui teda otseselt kõnetada (näiteks paistab, et mõte on mujal, isegi näilise muu tähelepanu objektita).

* Tihti ei vii juhendatud tegevusi lõpuni ja ebaõnnestub kooli-, majapidamistööde või muude kohustuste täitmisel (näiteks alustab midagi, end kaldub lihtsasti kõrvale ning jätab alustatud tegevuse pooleli).

* Tihti on raskusi tegevuste ja ülesannete organiseerimisel (näiteks ei suuda muidu järjestikku tehtavaid tegevusi ettenähtud viisil teostada; kodutöö on lohakas ja organiseerimata; pole hea aja planeerija; kipub tähtaegadest mitte kinni pidama).

* Tihti väldib, ei meeldi või teeb vastu tahet tegevusi, mis nõuavad pidevat vaimset pingutust (näiteks kodutööde tegemine, pikkade kirjatükkide lugemine).

* Tihti kaotab vajalikke asju (näiteks koolimaterjalid, pliiatsid, raamatud, rahakotid, tööriistad, prillid, võtmed, mobiiltelefon).

* Välised stiimulid viivad tihti lihtsasti tähelepanu kõrvale (täiskasvanutel, stiimuliks võivad olla ka uitmõtted).

* On tihti igapäevaste tegevuste täitmisel hajameelne (näiteks ülesannete täitmisel).

* Tihti niheleb istmel ning ei hoia käsi või jalgu paigal.

* Tihti ei püsi paigal (oma istmel) olukordades, kus on oodatud paigalpüsimine (näiteks lahkub oma kohalt klassiruumis).

* Tihti jookseb või ronib ringi ebasobilikul ajal ja/või kohtades.

* Tihti ei suuda vaikselt mängida või puhketegevustes osaleda.

* Tihti on «jooksus» ja käitub nagu oleks «ratta otsas» (näiteks ei suuda paigal püsida või tunneb pikemat aega paigal püsides ebamugavustunnet; teised tajuvad teda kui rahutut või raskesti järge pidavat).

* Tihti räägib üleliigselt.

* Tihti pahvatab ülesande/küsimuse vastu välja kohe pärast ülesande/küsimuse lõpetamist (näiteks lõpetab teiste lauseid või sega teiste lausete alustamisele vahele; ei suuda vestlustes oma järge ära oodata ja segav vahele).

* Tihti on raskustes oma korra ootamisega (näiteks järjekorras).

* Tihti segab vahele või tungib teiste tegevustesse (näiteks vestlustesse, mängudesse või muudesse tegevustesse enne luba küsimata).

Tagasi üles