Võrumaa hobikokk Anita Ilves pakub professionaalidele konkurentsi
26. september 2018, 00:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anita Ilves veedab suurema osa oma vabast ajast kas metsas või koduaias marjapõõsaste vahel. No vähemasti suviti. Või siis köögis, kus valmivad uhkemast uhkemad tordid ning kulinaarsed katsetused.
Oma esimese koogi küpsetas Anita Ilves (39) neljandas klassis - klassiõhtuks.
«Küpsetasin selle tookord tordipulbrist. Sellele järgnesid mõned areldi tehtud katsetused karaski näol,» sõnas ta muigamisi.
«Tõsisemaks toidutegemiseks läks siiski alles siis, kui sündis vanem tütar - 21 aastat tagasi,» meenutas Anita, kes on hõivatud mitmete ametitega - suvel müüb aiandis lilli ning muul ajal on tegev linna haljastusega.
Veel armastab hakkaja naine käsitööd ning reisimist ning - nagu juba aimata võib - kokandust.
«Vahepeal, nii kümmekond aastat tagasi, sai käidud ka kokanduskursustel Tartu Kutsehariduskeskuses,» lausus ta.
Tõsi, veidi aega on Anita koguni päriselt töötanudki, ent on pidanud sellest tervise tõttu loobuma. «Kuid ega see sega mind kodus kokkamast,» lisas ta.
Kodus teeb ta praegu süüa kaks korda päevas.«Nädalavahetustel, mil kogu pere on kodus, isegi kolm korda,» jätkas ta.
Anita leiab, et on oma pere mõnes mõttes ära hellitanud. «Kaks korda järjest meil naljalt ühte toitu ei sööda. Seega suure potiga ei keeda ja äraviskamisele kuulub seetõttu samuti kaunis vähe,» rääkis ta.
Toidu seest pole naine enda sõnul toiduaineid kunagi välja jätnud põhjusel, et mõni lastest ei söö ühte või teist.
«Luba taldriku äärele korjata on alati olnud. Vanem tütar tavatses ikka öelda, et ega siin majas ei tea kunagi, mida endale sisse sööd,» naeris Anita.
Inspiratsiooni uuteks katsetusteks toidumaailmast leiab ta nii aastatega koju kogunenud kokandusraamatutest kui ka internetist. «Palju mõtteid olen saanud välisreisidelt,» sõnas ta.
Ka tulevat tihtipeale ette, et mõni lastest leiab Youtube-ist talle huvitava retsepti ja siis minnakse Anita sõnul enamasti ikka kohe poodi tooraine järele.
«Nii ongi näiteks poja (15) valmistatud tšeburek parim kõigist, mida saanud olen. Nooremal tütrel (13) on ehk kõige suurem huvi kokata,» ütles Anita.
Ja küllap on tal õigus - mis saaks ühele emale olla lahedam ja samas ilusa üllatus kui näha, et lapsed on tema kõrvalt miskit õppinud või omaks võtnud.
N-ö vanakooli-magustoitudest süüakse Anita sõnul nende kodus mannavahtu, karamellkisselli, kihilist mannaputru ning leivavahtu.
Kui aega on, katsetab ta midagi Aasia köögist, aga kui on kiire, saab ka piima-klimbisupp kiirelt valmis ja ka see maitseb Anita sõnul hea.
Suvel grillihooajal läheb Anita sõnul kodusele grillile lisaks lihale fooliumisse pakitult värske kartul või sibul tüümianiga, või siis köögivilja vardad või täidetud suvikõrvits, või hoopiski patisson. «Ka kala saab grillil super!» on ta kindel.
Korraliku, eestlasele loomuomase korilasena, korjab või kasvatab Anita kõik talveks purkimineva ise metsast või aiast.
«Mitte, et poes midagi poleks või osta ei jõuaks, vaid seened, moosid, mahlad, kurgid, tomatid, kõrvitad ja punapeedid lihtsalt on isetehtult kordades paremad, ja tunne on ka hoopis teine,» veenab Anita kõiki teisi loodusega käsikäes elama.