Mida teha, kui lasteaiarühmas on vägivaldne ja ettearvamatult käituv laps? (1)

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Heiko Küverling / PantherMedia / Scanpix

Lastekaitse Liidule helistatakse sageli väga erinevate lastega seotud mureküsimustega. Helistajateks on nii lapsevanemad kui ka lastega töötavad spetsialistid – õpetajad lasteaias ja koolis. Siin on üks sagedamini esitatav küsimus, millele vastab Lastekaitse Liidu ajakirjas «Märka last» Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse juhataja Urve Sellenberg.

Minu lapse lasteaiarühmas on üks täiesti ettearvamatu laps – ta võib teisi lapsi või koguni õpetajat lüüa, sageli ta segab või takistab tegevusi ja õppetööd, võib tulla teiste mängu segama või lõhkuma. Oleme teiste laste vanematega arutanud, et selline laps ei sobi meie kollektiivi ja soovime, et ta kuskile mujale üle viidaks. Millest me peaksime alustama?

Ikka ja üsna sageli me kipume unustama, et igal lapsel on õigus käia ja õppida oma kodule kõige lähemas lasteaias või koolis ning  seda vastavalt oma võimetele. Täiskasvanud peavad selle võimaluse tagama. Igas lasteaias ja koolis õpib erinevate vajadustega lapsi. Kohandumine tagab iga lapse, ka erivajadustega lapse, eduka kaasamise toimimise. See tähendab muutumist ja muutmisi, esmalt kõikide last ümbritsevate täiskasvanute arusaamades, hoiakutes kui ka keskkonnas. On oluline mõista, et nõndanimetatud «paha last», ehk last, kes põhjuseta halvasti käitub, ei ole olemas. Lapse sildistamine ja tema tõrjumine tekitavad veelgi suuremaid pingeid, mis mõjutavad kõiki selle kollektiivi lapsi. Käitumishäireid eirata ei ole võimalik ja laps ei kasva sellest välja, vaid probleem pigem süveneb.

Mida kiiremini täiskasvanud probleemi teadvustavad ja abi otsivad, seda paremad ja ka kiiremad on reeglina tulemused.

Kõige esimene soovitus on leida konkreetselt selle juhtumi arutamiseks sobivad professionaalsed spetsialistid. Oluline on erinevate osapoolte koostöö, millesse tuleb kaasata nii lapsevanemad, õpetajad kui ka tugispetsialistid. Sageli pöörduvad Rajaleidja keskusesse nõustamisele nii vanemad kui ka õpetajad kahjuks alles siis, kui probleem on juba väga suur. Kiireid lahendusi sellises olukorras kahjuks pakkuda ei ole, kuid veelgi halvemaks muudab olukorra probleemi maha salgamine või sellest mööda vaatamine. Ka tuleb sellist olukorda vaadata laiemalt ja pakkuda tuge nii ettearvamatult käituvale lapsele kui ka kogu tema perele, sealhulgas selles kasvavatele teistele lastele, aga ka rühma- või klassi õpetajatele. Muidugi on selline olukord raske eelkõige lapsevanemale. Hirm ja teadmatus lapse käitumise põhjuste kohta tekitavad kergesti tahtmise „pea liiva alla peita“ ja õpetajate ja teiste laste ja lapsevanemate murest mitte midagi teada. Ka siin aitab vaid heatahtlik ja hooliv suhtumine.

Tänasel päeval ei saa kindlalt väita, kui palju on tegelikkuses neid peresid, kus kasvamas ärevus- või käitumishäirega laps. Ühe näitena võib tuua diagnoositava häire aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), mis on erinevatel andmetel 4-8 protsendil Eesti lastest. Aktiivsus ja tähelepanuhäirele iseloomulikke sümptomeid esineb aga rohkem kui 10 protsendil lastest. Igas lastekollektiivis, näiteks klassis, kus on keskmiselt 20 last, võib seega olla 1-2 ATH tunnustega last. Muidugi soovime vanemate ja õpetajatena nii kasvatada kui ka õpetada «häid» lapsi, kuid üha sagedamini puutume kokku käitumishäiretega lastega. Nemad nagu kõik teisedki lapsed vajavad eemale tõukamise asemel toetust ja nende vanemad nõustamist ja tuge.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles