Tänapäeva paarid kolivad kokku kiiremini kui eales varem. Nõnda loodetakse lisaks paremale teineteise tundmaõppimisele hoida kokku ka raha.
Kas kooselu tõesti aitab raha kokku hoida?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi tundub ju loogiline, et kulude jaotamine aitab raha säästa, siis tihtipeale see nii ikkagi pole. Pew uuringute keskuse uurimus näitab, et kuigi koos elavad partnerid võivad raha kõrvale panna, kaasneb sellega ka konks – kui palju raha säästetakse, sõltub paaride haridustasemest ja nende taustast.
Kõrgkooli lõpetanud koos elavad paarid panevad rohkem raha kõrvale kui paarid, kes on lõpetanud vaid keskkooli, kirjutab mydaily.com.
Selle põhjus on tegelikult üsna loogiline – kõrgelt haritud inimesed saavad keskmiselt rohkem palka kui madalama haridusega inimesed. Siiski on leitud seoseid ka kõrgharidusega, kuid lihtsalt koos elavate ning kõrgharidusega ja abielus olevate paaride keskmistes sissetulekutes.
Pew uuringute keskuse analüüs näitas, et kõrgharitud abielus olevate inimeste keskmine kuupalk on registreerimata kooselus inimeste omadest natuke madalam.
Ka laste saamine sõltub suuresti vanemate haridustasemest. Kõrgharitud paarid said uuringu kohaselt enne abiellumist vähem lapsi kui kõrgharimata paarid.
Vabaabielu on populaarsem vähem haritud paaride seas, tuleb Pew uuringus välja. 73 protsenti 19-44- aastaste keskkooliharidusega naisi on elanud vabaabielus, samal ajal kui kõrgharitud naised samast vanusegrupist on vabaabielus elanud vaid 47 protsenti.