Adda Mardna töötas sisehaiguste arstina 45 aastat, sellest Tallinna Keskhaigla sisehaiguste osakonna juhatajana ligi veerand sajandit. Ta oli terve põlvkonna spetsialistide koolitaja ja hematoloogiateenistuse rajaja Eestis.
Adda Mardna on ise öelnud: «Ma pole härda südamega, kuid ei saa mööda minna ühestki hädasolijast. Ja ma olen alati suutnud abi anda. Nii ongi arstiteadus kunst. Ja arst peab olema isiksus.»
Meier Merjami perekond
Adda ema Johanna Aksel oli tööl Haljala apteegis ja sai abiellumisel 1903. aastal abikaasa nime Merjam. Johanna ja Eduard polnud kuigivõrd haritud, aga samas ettevõtlikud ja kultuurilembesed inimesed. Adda sündis esimese lapsena 25. veebruaril 1905 Aaspere Vanamõisas Virumaal, kus Eduardil oli piimakoda. Kaheaastaste vahedega nägid ilmavalgust õed Eva ja Stella.
Varsti kolis pere Paidesse Vee tänavale. Sealne kodu sai kolmele tüdrukule muinasjutuliseks lapsepõlvekoduks. Jõeäärsel maatükil seisis meierei, suur maakividest juustukelder ja mansardkorrusega elumaja. Ülemisel korrusel elasid lapsed kasvatajaga. Aed oli lille- ja saagirohke. Jõe randumissilla juures ootas sõudevalmis paat ja lehtlas käidi pealelõunati kohvi joomas.
Ettevõtlik isa tegi meiereis ühtelugu uuendusi. Esimesena Eestis hakkas ta valmistama piimapulbrit, mis läks toormena Kawe šokolaadivabrikusse. Hiljem osteti Saksamaalt mitmeid keerukaid aurujõul käivaid kompvekimasinaid. Nägusasse karpi pakendatud maiustused said populaarseks. Äri edenes ja lehed kirjutasid hr Merjami kompveki-, siirupi- ja tärklisevabrikust.
Saanud koduõpetajalt hea ettevalmistuse, pandi Adda kohe 2. ettevalmistusklassi. 1914. aasta sõjasügisel astus tüdruk uude kooli – venekeelsesse Paide kõrgemasse tütarlaste riigigümnaasiumisse. Kuid siis tulid keerulised ajad. Merjamite juures käisid tähtsad mehed olulisi asju arutamas. Isegi päästekomitee liikmed Päts, Konik ja Vilms. Täpselt Adda 13. sünnipäeval kuulutati Paides välja Eesti Vabariik ja toimus sõjaväeparaad. Mõne päeva pärast algas Saksa okupatsioon, mis kulmineerus ühe ohvitseri majutamisega Merjamite koju. Kui punaarmee jõudis Paide lähistele, saatis isa lapsed koos emaga Tallinna pakku. Varju leiti nahkehistööde kunstniku Eduard Taska peres Raua ja Kreutzwaldi tänava nurgal, naabriteks Raimund Kull ja Liina Reiman. Paidesse tagasi pääseti alles mitme kuu pärast, kui punased oli taganema löödud.