Pärast põuast suve jagab meisteraednik Arnold Hannust teadmisi varju- ja metsaaia plussidest. Ka möödunud kuudel kõrbeks kuivanus päikeseaedade omanikele leidub lohutussõnu: käes on parim istutusaeg.
Tellijale
Aed, nagu loodus ette näeb
14. september 2018, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtume Arnold Hannustiga Libatses perekond Veerise koduaias. Metsaserval asuva aia on üks Eesti kõige meisterlikuma ja tundlikuma käekirjaga aiakujundajaid ise loonud ja paarikümne aasta jooksul ka täiendada aidanud. Varjuaia teemaga seob Arnold Hannustit ka äsja ilmunud raamat «Varjuaia taimi. Sinu aia pimedam pool», mille eestikeelse tõlke toimetaja ta on.
Miks ja kui oluline on pöörata tähelepanu varjuaiale?
Kui vaatame Eesti maastikku ja loodust, tahaksimegi ju elada metsa kaisus. Peame end metsarahvaks; metsa on pea igal pool, kus inimene elab. Tänapäeval aga rajame maju põllu peale ja arvame, et kõik ilusad lilled tahavad palju päikest ja head mulda ning aed peab olema lage... Seetõttu juhtub sageli, et kui inimene saabki endale metsase krundi, kus tegelikult on väga palju olemas, võtab ta selle esmalt lagedaks ja asub seejärel aeda rajama. Sageli istutab puidki juurde. Varjuaiast ei ole paraku kunagi palju räägitud ja teadmised sellest on napid.