Taimetark soovitab: võimas ja salapärane viirpuu teeb südame tugevaks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Viirpuu.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Viirpuu ladinakeelne nimetus on Craetagus – sellesse perekonda kuulub päris mitu alamliiki nagu näiteks harilik, verev ja tömbilehine viirpuu ning paljud teised. Need kõik on roosõieliste sugukonnast, tavaliselt asteldega põõsad või puud.

Looduslikult levib viirpuu põhjapoolkera parasvöötmes. Palju kasvatatakse teda linnaruumis haljastustaimena, sageli kasvab ka koduaedades. Ida-Euroopas on levinud u 40 liiki, millest enim uuritud on verev viirpuu. Põhja-Ameerikas on leitud koguni kuni paarsada viirpuu liiki. On väiksemakasvulisi ja suuremaid, mõned on väga dekoratiivsed, eriti just õitsemise ajal.

Inglise keeles on viirpuu nimetuseks Hawthorn, quickset, thorn-apple tree, whitethorn ja May tree. Viimase järgi andsid esimesed ameerika väljarändajad oma laevale nimeks Mayflower.

Viirpuud iseloomustavad okkad, millega on seotud palju legende.

Tugev, võimas ja salapärane

Üks legend räägib, et viirpuu olla koduks haldjatele, neid kodusid kaitsevadki viirpuu pikad astlad. Eriti maiööl, kui haldjad olla väga aktiivsed, tuleks püüda end mitte toetada viirpuu tüve vastu, sest just siis on haldjad valmis meelitama inimesi endaga kaasa tulema. Ka ei tohiks inimene viirpuud maha raiuda, see pahandaks haldjaid eriti. Kui seda ikkagi tehakse, peaks asemele istutama uue puu, et vältida järgnevaid pahandusi pereliikmete või raiuja elus.

Iirlased uskusid, et viirpuud ei tohi isegi kõigutada ja oli kindel aeg, mil tohtis viirpuu õisi lõigata – jällegi seostati seda maiööga.

Vanas Roomas oli viirpuu pühendatud sünni-, abielu ja tervisejumalanna Cardeale, kes kaitses lapsi nõidade ja vampiiride eest. Viirpuud nimetati maipuuks või maiõieks ja Cardeat Maikuningannaks.

Viirpuu sümboliseeris uut algust ja viljakust, teda austati kevadpidustuste ajal. Õisi kasutati pulmatseremooniatel nii Vanas Roomas kui Kreekas.

Saksamaal seevastu seostati viirpuud surmaga ja kasutati matusetseremooniatel.

Skandinaaviamaadest on pärit legend, et viirpuu lõi piksejumal Thor ühe välgunoolega. Viirpuu puitu kasutati tuleriitades. Thor aitas ka vastuseid saada vaenlaste kohta, kui tema poole pöörduti viirpuu okas käes.

Skandinaavias peeti viirpuud võimsaks kodu kaitsjaks, eriti pidi kaitsma seinale naelutatud viirpuuoks pikse eest, samuti õelate hingede eest, kes ei julgenud viirpuule läheneda.

Nimetus Craetagus pärineb vana-kreekakeelsest sõnast kratos, mis tähendab jõudu. Viirpuu puit ongi kõva, tihe ja raske.

Viirpuu.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Viirpuu kui toidu- ja ravimtaim

Viirpuu on ravimtaimena kastutusel juba ammustest aegadest. Teda tunti nii Egiptuses, Assüürias kui Vanas Kreekas, kus praktiseeriv arst Dioskorides õpetas juba 1. sajandil kasutama viirpuud kui  heade ravivate omadustega taime, teda peetakse au sees tänaseni.

Väike õunataoline vili ongi tegelikult õunvili, mille seemned on kaetud kõva seemnekattega ning ümbritsetud erineva paksusega viljalihast. Viljad on marjasuurused, värvuselt punakad, vahel ka lillakad või mustad. Rahvapärimuses leidub viiteid viirpuu marjade kuivatamise ja jahuks jahvatamise kohta, seda lisati teistele jahudele ja sellest valmistati isegi kohvi.

Rahvameditsiinis tarvitatakse lehti, marju ja õisi. Neis leidub palju kasulikke aineid ja eeterlikke õlisid, farmakoloogiliselt on ta hästi uuritud taim.

Viirpuu aitab, kui inimene on stressis, närviline, unetu, kui tal on peavalu, südamehäired, kõrgenenud vererõhk, suurenenud kolesterool veres.

Viirpuu viljad ja õied laiendavad aju ja südame veresooni, parandavad elundite varustatust hapniku ja toitainetega. Uuringud on näidanud, et viirpuus sisalduvad glükosiidid mõjutavad rasvade ja kolesterooli ainevahetust ning aeglustavad skleroosi teket.

Viirpuu preparaadid on vähetoksilised, neid võib tarvitada pika aja vältel. Sobib ka lastele, kel on näiteks kohanemisraskused lasteaias või koolis. (Allikas: Aili Paju, «Aed ja mets kui apteek», Tartu 2012, lk 62.)

Verev viirpuu.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Viirpuutee unetuse, peavalu ja higistamishoogude vastu:

1 tl kuivatatud õisi, lisada klaas keeva vett, lasta 10 min tõmmata, kurnata ja juua poole klaasi kaupa. Päevas tarvitada 1-2 klaasi teed.

Retsept kõrgenenud vererõhu ja südamehäirete vastu:

2 tl peenestatud marju, valada peale klaas kuuma vett, lasta 7 min tõmmata ja juua.

Apteegis leiduvate preparaatide tarvitamise eel tasuks siiski konsulteerida arstiga.

Tagasi üles