Inimesed kasutavad väikeseid valesid nii internetis kui ka näost näkku suhtlemisel. Siiski kasutatakse e-kirjades rohkem valet kui muidu, jõudsid Massachusettsi ülikooli psühholoogid järeldusele.
Internet paneb valetama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Robert Feldmani juhitud uurimisrühm korraldas vabatahtlike üliõpilastega katse, kus samast soost inimesed rääkisid omavahel veerand tundi, suhtlesid sama pika aja jooksul MSNi kaudu või saatsid üksteisele hoopis e-kirju, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Pärast vestluste sisu analüüsimist sai uurijatele selgeks, et ebatäpsusi ja valesid oli kõigis suhtluse vormides, kuid kõige ebaausamateks muutuvad inimesed e-kirjades. Feldmani oletuse järgi võib põhjus peituda selles, et inimesed ei tunne veebisuhtluses vestluspartneriga lähedust, teine inimene muutub umbisikuliseks ning tõe rääkimine ei tundu enam oluline.
E-mailide puhul lisandub veel asünkroonsus, kirjad saabuvad ettearvamatul ajal ning vastuse saamine võib võrreldes vestlusprogrammidega või näost näkku rääkimisega venida väga pikaks. «Selline viivitus võõrandab suhtluspartnereid veelgi,» selgitas Feldman.
Uurijate sõnul näitas katse, et inimesed hakkavad internetis väga kergesti valetama ning annavad ka enda kohta valeinfot. Seda peaks igapäevases suhtluses silmas pidama, eriti veebi kaudu uusi tutvusi sõlmides. Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Applied Social Psychology.