Kõige rohkem kulub inimestel ööpäevas aega magamisele, seejärel aga vabale ajale, mida meestel on tund aega naistest rohkem. Päeva planeerides arvestavad mehed kõigepealt tasulise töö ja vaba aja tegevustega, naised aga palgatöö järel koduste toimetuste ja laste eest hoolitsemisega, selgus statistikaameti kogumiku «Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?» ajakasutusest rääkivast peatükist.
«Kui tavaliselt arvatakse, et naised töötavad kodus rohkem [teevad kodutöid – toim.] selle tõttu, et neil on meestest rohkem aega, sest nad on vähem seotud tasulise tööga, siis tegelikult, kui vaadata naisi ja mehi, kes töötavad tasulisel tööl täpselt sama kaua, tuleb välja, et ikkagi teevad naised meestest tund aega kauem kodutöid,» sõnas statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja.
Nii selgus uuringust, et kui arvestada töötamise alla nii tasuline kui ka tasustamata töö, kulutavad naised sellele päevas keskmiselt 6 tundi ja 49 minutit, mehed tunni võrra vähem.
Et kodutööd ei ole kohustuste vaba aeg, ei arvestata seda vaba aja hulka. Kodutööde all peetakse silmas nii majapidamistöid kui erinevaid perekonnaga seotud töid, näiteks laste hoidmist või täiskasvanute eest hoolitsemist.
Kui üldiselt on uuringud näidanud, et kõrgemalt haritud naised ja mehed jagavad kodutööd omavahel võrdsemalt, siis Eestis uuring seda tulemust ei andnud. «Kui jätta välja inimesed, kes parasjagu haridust omandavad, ei ole Eestis haridusel erilist mõju kodutööde jagamisele,» märkis Tasuja. «See sõltub palju rollihoiakutest ja ühiskonnas kehtivatest traditsioonidest, samuti on naised koduga enam seotud seetõttu, et nad on laste eest vastutavad.»
Laste saamine omakorda suurendab naiste kodutöid veelgi. «Väikeste lastega naised kulutavad palju rohkem aega majapidamistöödele, samal ajal meestel kasvab selle võrra tasulise töö aeg ja väheneb majapidamistoimetuste aeg – keegi peab ju peres raha teenima!» sõnas Tasuja. «Võib-olla paljud mehed, kes enne ei töötanud, otsivad kiiresti töö või võtavad veel lisatöid.»
Muuhulgas selgub uuringust, et kui peaaegu kõik (93 protsenti) naised on teinud kodutöid, siis viiendik meestest pole nendega üldse kokku puutunud.
Nii on meestel päevas keskmiselt tund aega rohkem ilma kohustusteta ehk vaba aega. Vaba aja olulisust meestele tõestab selle suur osatähtsus nende päevas. 2010. aastal kulutasid mehed vabale ajale magamise järel kõige rohkem aega – üle kuue tunni ehk neljandiku ööpäevast. Ka naistel oli vaba aeg päevas teisel kohal, kuid võrreldes meestega ei hõlmanud see nii suurt osa (5 h ja 16 min).
«Kõige rohkem kulub meestel vaba aega teleri vaatamiseks, lisaks arvutile ja niisama puhkamisele,» tõi Tasuja välja. Naised kulutavad meestest enam oma vaba aega aktiivsetele tegevustele, näiteks sportimisele või üritustel käimisele, samuti lugemisele.
Naised suudavad end ka meestest märksa paremini mitme tegevuse vahel jagada. «Tihti on nii, et naised saavad oma vaba aja tegevustega tegeleda just majapidamistööde kõrvalt, näiteks teevad samal ajal süüa, kui vaatavad telerit. Meestel on segamatut vaba aega rohkem,» sõnas analüütik.
Päeva planeerides arvestavad mehed kõigepealt tasulise töö ja vaba aja tegevustega. Ka naistele on tasuline töö tähtis, aga erinevalt meestest on neile vabast ajast olulisem kodus tehtav töö ja laste eest hoolitsemine.
Naiste ja meeste uneajas erinevusi ei olnud. 2010. aastal veetis Eesti elanik magades keskmiselt 8 tundi ja 53 minutit ehk üle kolmandiku ööpäevast.
Võrreldes 10 aasta taguse ajaga
Ajakasutus, nagu ka tõekspidamised ja sotsiaalsed normid muutuvad üsna aeglaselt, tõdes Tasuja. «Inimesed ei muuda oma suhtumist üleöö ja suhtumise muutus ei kajastu kohe tegelikus käitumises. Kuigi arusaamad naiste ja meeste õiglasest tööjaotusest on muutunud palju uuenduslikumaks, pole see kodutööde jaotuses olulist erinevust kaasa toonud – naised teevad endiselt ära suurema osa majapidamistöödest,» märkis ta statistikaameti kogumiku peatükis.
Nii ei ole kümne aastaga päevane ajakasutus oluliselt muutunud. «Võrreldes 2000. aastaga on inimestele enim lisandunud vaba aega ja suurim langus on toimunud tasulisele tööle ning majapidamisele ja perele pühendatud ajas. Meestel on vaba aeg pikenenud 39 ja naistel 34 minuti võrra päevas ning enamik lisandunud ajast veedetakse arvuti ees.» Paraku on aga üks olulisi vaba aja kasvu põhjusi suurenenud tööpuudus.
Kodutöödest võtab endisest vähem aega söögivalmistamine ja riiete eest hoolitsemine. Seega on peamised aja kokkuhoiu põhjused ilmselt hoopis inimeste harjumuste ja prioriteetide muutumises (süüakse rohkem väljas või ostetakse rohkem süüa koju kaasa) ja mitmesuguste kodumasinate laialdasem kasutuselevõtt (suuremal osal leibkondadest on kodus nt pesumasin).
Kümme aastat tagasi tegid mehed naistest üle tunni aja kauem tasulist tööd, naised seevastu kulutasid meestest üle kahe tunni rohkem majapidamisele ja perele. Et aga toimunud muutused eri liiki töödes on olnud peaaegu sama suured, pole nende vahekord ega sooline lõhe kogu tehtud töös eriti muutunud, nentis Tasuja.
Noppeid kogumiku «Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?» peatükist «Soolised erinevused ajakasutuses»
* Uuringud on näidanud, et korraga mitme tegevuse ettevõtmine on eriti omane naistele. Naised tegid kõrvaltegevusena näiteks 20 minutit kauem kodutöid kui mehed.
* Kui sageli usutakse, et naistel kulub endale tunduvalt enam aega kui meestel, siis tegelikult on see vahe vaid kümme minutit. Riietumine, pesemine ja arstlikud tegevused hõlmavad naise päevast keskmiselt peaaegu tunni. Kõige suurem (20 minutit) oli sooline erinevus 15–24-aastaste noormeeste ja neidude vahel.
* Vaba aja olulisust meestele tõestab selle suur osatähtsus nende päevas. 2010. aastal kulutasid mehed vabale ajale magamise järel kõige rohkem aega – üle kuue tunni ehk neljandiku ööpäevast. Ka naistel oli vaba aeg päevas teisel kohal, kuid võrreldes meestega ei hõlmanud see nii suurt osa (5 h ja 16 min). Kolmandal kohal naiste ajakasutuses olid majapidamistööd ja laste eest hoolitsemine (4 h ja 8 min). Meeste päevas olid kodutööd alles neljandal kohal ja nendele kulutatud aeg naiste omast poolteist tundi lühem.
* Eri liiki tööde kombineerimisel tekkivaid raskusi iseloomustab see, et naised kulutavad tasulisele tööle vähem aega. 2010. aastal tegid naised tasulist tööd keskmiselt üle 2,5 tunni, mehed üle 3 tunni päevas. Seega kulutab keskmine mees tasulisele tööle üle viiendiku (22 protsenti) ärkvelolekuajast, naine aga vaid 18 protsenti.
* Eestis osalevad naised ja mehed tööhõives üsna võrdsel määral, kuid kodutöödes on suur lõhe naiste kahjuks.