Toitumisnõustaja soovitab: mida koolilapsele süüa anda ja mida kindlasti vältida?

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Graham Oliver / PantherMedia / Scanpix

Kuna laste rasvumine on Eestis tõsine probleem, siis kooli algusega peaksid lapsevanemad eriti hoolega jälgima, kuidas nende lapse päevamenüü välja näeb ning millised vahepalad laps koolikotti pistab.

«Hommikul ärgates peaks esimese asjana jooma vett, kuna keha on olnud ilma veeta umbes 10 pikka tundi,» soovitab Rimi toitumisnõustaja Katri Merisalu. «Toitvaim hommikusöök on aga mitmevilja-, täisterakaerahelbe- või tatrapuder. Pudrule võib lisada kas puuvilju, marju, seemneid, mandlilaaste, pähklit või kaneeli. Üks hea viis, kuidas lisada rohkem köögivilju lapse menüüsse, on riivida hommikupudru sisse näiteks porgandit, väikseid bataaditükikesi või kõrvitsat. Hommikuks võib ka pakkuda munaomletti täisteravõileivaga, millele on määritud hummust või avokaadot. Kõige olulisem toidukord ongi lapsele hommikusöök – koolilastel, kes söövad korralikult hommikust, on parem keskendumisvõime ja mälu.»

Toitumisnõustaja rõhutab, et ainult võileib või hommikusöögihelbed esimeseks toidukorraks ei sobi: «Helvestes leidub väga sageli peidetud suhkrut, glükoosi-fruktoosisiirupit ja töödeldud rasva: kõik need ained mõjuvad lapse tervisele halvasti. Rafineeritud valge suhkur viib kehast välja mineraalaineid ja kaltsiumi, nõrgestab immuunsüsteemi ning soodustab ülekaalu – tegemist on lihtsate süsivesikutega, mis tõstavad veresuhkru taset liiga kiiresti ja ei tekita täiskõhutunnet.»

Koolilaps peaks sööma päevas kolm põhitoidukorda ja 2-3 vahepala. Söögikordade vahe ei tohi olla pikem kui 3.5-4 tundi: tähtis on, et laps sööks regulaarselt. Samuti soovitab toitumisnõustaja lapsele kooli kaasa anda spetsiaalse korduvkasutatava veepudeli, kust janu korral võtta lonks tavalist vett.

«Lapse arenguks vajalikud vitamiinid, mineraalained ja antioksüdandid saab laps taimsest toidust, mida peaks päevamenüüs olema 75-85 protsenti. Seega loomse toidu osakaal ei tohiks ületada 25 protsenti. Laps peab saama keha esmased energiaallikad ehk süsivesikud kätte täisteratoodetest, puuviljadest, marjadest ja kaunviljadest. Kooliealised lapsed ja täiskasvanud peavad sööma päevas vähemalt kolm eri värvi köögiviljaportsjonit, ühe portsjoni marju ning ühe portsjoni puuvilju. Portsjoni suurus on 100 grammi ehk üks peotäis. Mida erinevamat värvi puuviljad-köögiviljad toidulaual on, seda tervislikum,» rääkis Merisalu.

Merisalu tuletab lapsevanematele meelde, et last ei tohi sööma sundida, vaid tuleb meelitada. «Sööma sundimine võib tugevasti mõjutada lapse psüühikat ja käitumist ning jätta negatiivse jälje edasiseks eluks.»

Lisaks toitumisele on tähtis, et laps ennast koolis piisavalt liigutaks. Liikumisterapeut Helen Saar jagab  lihtsaid nippe, kuidas koolipäeval aktiivsem olla: «Liigu nii palju kui võimalik kooli-koju-trenni jalgsi. Sisusta vahetund liikumisega – kõnni näiteks trepist kõige kõrgemale korrusele või käi kõige alumisel korrusel ära. Ka tunni ajal on Sul võimalik ennast natuke liigutada – tõmba varbad konksu ja seejärel tõsta need üles. Või siis tõsta vaheldumisi kanda ja varbaid maast natuke lahti. Ära unusta samal ajal kuulata, mida õpetaja räägib!»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles