Rinna lõhn aitab vastsündinul toitu leida

Rinnaga toitmine.

FOTO: SCANPIX

Naiste rinnanibude ümber paiknevad tillukesed kühmukesed – Montgomery näärmed, millele pole seni leitud kindlat otstarvet. Nüüd selgus, et kohe pärast sünnitust hakkavad need eritama lõhnaaineid, mis aitavad vastsündinutel rinna üles leida ning imema hakata.


Raseduse ajal märkavad paljud naised, et rinnanibu ümbritseval tumedal alal muutuvad nähtavaks väikesed mügarikud. Nende sees paiknevad näärmed, mis toodavad nahka niisutavat eritist, kirjutas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Dijonis asuva Prantsuse rahvusliku uurimiskeskuse teadlane Benoist Schaal loendas noortel emadel näärmekühmude arvu kolme päeva jooksul pärast sünnitust. Lisaks jälgis ta vastsündinute käitumist ning seda, kui kiiresti naistel pärast sünnitust rinda piim tekkis.

Kõige kiiremini hakkasid imetama need naised, kellel oli ühel rinnal näärmekühmukesi rohkem kui üheksa. Nende lapsed võtsid kõige kiiremini kaalus juurde ja sõid sagedasti. Kõige paremini oli nähtus märgatav esmasünnitanute juures.

«Kui naisel on rindadel vähe näärmeid, on tal raske imetama hakata. Esimest korda sünnitanud naisel on vähe kogemusi, ta ei pruugi lapse käitumisest aru saada. Seetõttu on siis lõhn lapse jaoks eriti oluline,» selgitas Schaal.

Lisaks selgus, et kolmepäevased lapsed hakkasid näärmete eritise lõhna tundes tegema imemisliigutusi. See lõhn oli mõjuvam stimuleerija kui rinnapiima lõhn. Lõhnaained suunavad emapiima juurde ka teiste imetajate poegi, näiteks esineb see nähtus küülikutel.

Tartu Ülikooli lastekliiniku dotsent Heili Varendi avastas mõnda aega tagasi, et vastsündinute jaoks on oluline ema lõhn – nimelt ei meeldi lastele imeda rinda, mida on hiljuti pestud. Ta on uurinud, kuidas mõjutab vastsündinute käitumist nende jaoks olulised lõhnad.

«Alles hiljuti oli, eriti Nõukogude Liidus, rutiinseks nõudeks rinnanibude ja seda ümbritsevate alade puhastamine enne imetamist, et eemaldada mustus ja võimalikud pisikud. Lisaks eraldati emad ja lapsed ning imetamist alustati praegusega võrreldes väga hilja. Vaatamata sellele olid need emad võimelised lapsi imetama küllalt kaua. See on meie kontekstis oluline, vaid viimased 15-17 aastat pole naised pidanud oma rindu enne iga imetamist furatsiliiniga puhastama,» ütles Varendi.

Tema sõnul on Schaali avastus oluline, kuid rinnaga toitmist võivad soodustada veel teised seni teadmata tegurid. Schaal usub, et tema uurimistulemusi on võimalik rakendada sünnitushaiglates. Kui näärmete eritisest eraldada vastsündinute imemist soodustavad koostisosad, saab nende abil treenida enneaegsete või haigete vastsündinute suulihasid, et neid saaks hiljem rinnaga toita.

Uurimus lisab kaalu teooriale, et inimene eritab feromooni-laadseid lõhnaained. Ühes eelnevas uuringus leiti näiteks, et rinnaga toitvate emade lõhn tekitab teistes naistes suguiha. «Vastsündinu ning emade vahel toimub suhtlus lõhna abil. See on hea tõend, et inimene vajab suhtlemiseks ka haistmismeelt,» ütles Schaal.

Uurimused ilmusid ajakirjades Early Human Behaviour ja PloS One.

Tagasi üles