Psühholoog Kätlin Konstabel: mida teha, kui märkad sõbra halba suhet?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Kui head tuttavat, sõpra või sugulast nähakse olevat probleemses lähisuhtes, ollakse tihti segaduses. Ei teata, kas ja kuidas peaks reageerima ning kardetakse, et murest teadaandmine võib sellest teataja kuidagi halba valgusse seada. Nii käitutakse enamasti parim tahtmist täis olles taolistes olukordades valesti – kas loodetakse, et asjad laabuvad ise ja ei lausuta sõnagi või siis jagatakse ohtralt näpunäiteid, kuidas tuleb käituda, suhe tuleks koheselt lõpetada. Tegelikult on paarisuhtega hädas olevale inimesele vaja empaatilist ja hinnanguvaba kuulajat ning turvalist võimalust murest rääkimiseks.

Õigel viisil sõbra probleemset suhet jutuks võtta on üksjagu keeruline. Tegemist on delikaatse teemaga, paljude jaoks on paarisuhte nende identiteedi ja enesehinnangu oluline osa ning selle võimalikele mõradele otsa vaatamine valus. Vähimatki viidet probleemidele võidakse võtta lausa isiklikus elus läbikukkumisena. Kindlasti tuleb sellised vestlused enne põhjalikult läbi mõelda.

Suhetes võib olla väga erinevaid probleeme, küsimus on, kas igale poole peaks sekkuma. On olukorrad, kus tuleks aga tõsiselt kaaluda oma murest märku andmist: 1) kui sõbra partner on mis iganes moel vägivaldne või väga kontrolliv 2) kui on näha, et probleemne suhe on hakanud mõjutama sõbra vaimset ja füüsilist tervist, karjääriotsuseid ja tööl hakkamasaamist, elukvaliteet tervikuna näib olevat kannatanud 3) kui sõbra käitumine ja olek on oluliselt negatiivsemas suunas muutunud (tema enesehinnang on väga madal, ta näib väga masendunud, ärrituv, endassetõmbunud, ärev, hajevil) ja sul on tunne, et sel võib tegemist olla paarisuhtega 4) ta räägib väga tihti oma suhteprobleemidest ja sa näed seal alati sama probleemimustrit.

Enne rääkima asumist peaksid korraks tõsiselt järele mõtlema, miks sa seda õigupoolest teha tahad. On sul ikka just sõbra heaolu mõttes? Ega elu ole lihtsalt igav, nii et tekib soov emotsionaalse päriselulise põneviku järele, kus sa saaksid olla keskses ja mõjukas niiditõmbaja rollis? Või ega sul ole kade meel ladusalt kulgeva (aga muidugi mitte ideaalse) paarisuhte tõttu? Või ega sa arva, et paarisuhtes ollakse õnnelik ainult ühel kindlal viisil  (nagu sina, sinu vanemad või kuskilt loetud ideaal) ja muud moodi suhted on valed? Võib-olla on asi aga selles, et sõbra kallim on sulle lihtsalt vastumeelne või ei kannata tema sind?

Kui oled kindel, et oled sõbra või tuttava suhte pärast siiralt mures just põhjusel, et hoolid temast, siis tuleb sellist suhtejuttu rääkima asudes meeles pidada mõningaid kindlaid põhimõtteid:

  • Planeeri seda vestlust ette, vali selleks aeg, mil te mõlemad olete rahulikud ja vali ka privaatne koht. Kindlasti peaks – kui vähegi võimalik või kui sõber ise ei soovi teisiti - tegu olema näost-näkku vestlusega. Tegemist on delikaatse ja emotsionaalse teemaga, vestluspartneri kehakeele ja intonatsiooni väikeste nüansside tabamine on siin kriitilise tähtsusega.
  • Pea alati meeles, et sul ei ole mitte kunagi kogu infot suhte kohta. Väljastpoolt paistab suhe alati ühtemoodi, seal suhtes elada on midagi muud. Isegi kui oled sõbralt ta paarisuhte kohta palju kuulnud, siis on see vaid ühe poole vaade. Tegelikult võid heal juhul vaid aimata, mis toimub. Ka pealtnäha väga avameelsed inimesed võivad oma suhte kõige olulisemaid momente tahes-tahtmata varjata.
  • Tee eeltööd, kogu fakte ja räägi ainult enda nähtud-kogetud asjadest. Ära lähtu kelleltki teiselt kuuldud muljetest või mingist ebamäärasest tundest. Ole hästi konkreetne, mis asjus sa muret tunned – milline sõbra või tema kaaslase juures märgatud detail on sulle silma jäänud. Kui sul on mingit infot sõbrale jagada, mis võib tema suhet negatiivses suunas mõjutada (nt tead tema kallima truudusetusest) ole absoluutselt kindel, et tegemist on tõese ja kontrollitud infoga – ja ka siis mõtle mitu korda läbi, kas ja kuidas seda edastada.
  • Vestluse algus ei pea olema liiga järsk. Katsetada avatud küsimustega nagu «Kuidas sa oma paarisuhtega/isikliku eluga/kallimaga ka rahul oled?» või «Mis sa arvad, kuidas teie suhe tulevikus välja näeb?». Võid kirjeldada ka seda, mida oled oma sõbra juures näinud: «Mulle tundub, et sa oled x-ga koos vahel õnnetu. Ma olen sinu pärast mures.» Edasi aita ettevaatlikult teemat avada:  «Kuidas sa selles olukorras oled end tundnud? Kui sageli taolisi asju juhtub/sa end nii tunned/sa seda teed? Kuidas teil need tülid tekivad? Mida oled suhtega seoses mõelnud ette võtta?» Sõbrale on palju abi juba sellest, kui ta saab toetavale inimesele natuke struktureeritud moel oma asju rääkida - mõtted muutuvad selgemaks ja see aitab ka probleeme lahendada.
  • Ole kannatlik. Lepi sellega, et sõbra asi on otsustada, mida oma eluga teha, isegi kui sa tema loogikast aru ei saa või sa pole tema otsustega päri. Ära survesta teda suhet jätkama või lõpetama. Võiksid ka lausa rõhutada, et austad tema otsuseid, sest see on tema elu ja valikud saavad olla ainult tema teha ja vastutada. Võib-olla pole ta kohe valmis sinuga rääkima. Sel juhul on tähtis, et ta teaks, et sa oled tema jaoks olemas ka hiljem. Anna teada, et oled olemas ja mis moel ning ole selles realistlik. Kui sulle oleks suur probleem, et saad sõbralt kõne öösel kell kaks või ta küsib sinu juurest ootamatult öömaja – ära neid asju emotsionaalselt välja paku.
  • Enne vestlust valmistu kõige halvemaks. Kui kahtlustad lähisuhtevägivalda, vii end täpselt kurssi, kuhu saaks sellises olukorras pöörduda ja mida teha. Võid ka ise küsida nõu politseist või tugitelefonilt 1492. Kui sul on mulje, et sõber on suhtesegaduste tõttu näiteks depressiooni sattunud, otsi abivõimalusi selle jaoks. Kui sul on mõte, et võibolla aitaks paariteraapia – otsi kontakte ja teraapiavõimalusi, mida sobival hetkel välja pakkuda. Võib ka pakkuda tuge abivõimaluste otsimisel ja näiteks politseisse, arsti juurde või tugikeskusse kaasa minemisel.
  • Kõige tähtsam on soov ja oskus kuulata, seega hoia suu pigem kinni ja kõrvad lahti. Kuulamine on kõige väärtuslikum, mida saad pakkuda. Ära katkesta, ära hakka elu õpetama. Kui keegi nõustub oma väga isiklikku lugu jagama, siis on tähtis, et ta saaks seda teha kriitikata ja tunneks end turvaliselt.
  • Kui võtad jutuks nii keerulise teema, pead olema õrn ja hooliv – samas eneses kindel ja aus. Iga sõna taga peab tunda olema sinu empaatia ja siiras mure. Mõtle, mismoodi sulle endale meeldiks kuulda, et su paarisuhe pole üldse nii ilus, kui sa tahaks ja unistanud oled. Sõber peab saama sõnumi «Ma hoolin sinust, ma tahan sind aidata ja näha sind õnnelikuna.»
  • Ole toetav, mitte kriitiline. Anna teada, et oled sõbra poolt ja oled valmis toetama, mis iganes tee ta valib. Kui tema enesehinnang on kannatada saanud, too välja sõbra positiivseid ja hakkamasaamisele viitavaid omadusi, tunnusta. Kui tema raamistab kõike negatiivselt ja lootusetult, võid sina rääkida asjadest, mida ta on kas elus üldse või selles suhtes hästi teinud (see ei tähenda, et pead suhteprobleemi mõttetuks, tühistad seda!) Mis iganes otsuse sõber suhte osas langetab, sina võiksid aidata just olukorda mõtestada ja selle otsuseni jõuda.
  • Oma suhtekogemustest rääkimisega ole väga ettevaatlik. Kõige lollikindlam on muidugi küsida sõbralt selleks luba. Ära tee seda, kui sõbral on midagi hingel ja ta vajaks sel hetkel kuulajat. Siis jääb mulje, et tegelikult tahad ikka peamiselt oma lugu jagada, mitte temale keskenduda. Ära tee seda ka nii, et kaugelt paistab läbi sinu soov tegelikult nõu anda ja õpetussõnu jagada. Mõte on oma kogemustest rääkimisel vaid siis, kui need lood aitavad sõpra jõustada tema probleemide lahendamisel.
  • Pea meeles, et sõbra poolt olles ei peaks olema automaatselt partneri vastu, seega kontrolli oma sõnu ja ära ründa partnerit. Ta hoolib sellest inimesest või vähemalt hoolis kunagi varem. Ründamise tagajärg on tõenäoliselt, et sõber ei taha sulle oma muredest hiljem suurt midagi rääkida. Probleemne suhe või tülid ei tee sõbra elukaaslasest ka veel tõbrast, kriminaali või muidu halba inimest. Võibolla on tegemist lihtsalt kokkusobimatu paariga, võibolla on kellelgi seal suhtes taustal muud mured (raske lapsepõlv, sõltuvused, igasugused terviseprobleemid), nii et lähedast ja hästitoimivat paarisuhet on väga raske luua.
  • Mõtle ka enda vaimsele heaolule. Võib-olla on sõber pikka aega sulle oma suhtemuresid kurtnud ja sa oled väsinud, tunned abitust ega tea enam ammu, mida teha või öelda. Teinekord võid olla lausa pahane – seda siis, kui sul on mulje, et sa oledki olemas sõbra jaoks ainult selleks, et ta saaks sulle oma partnerit kiruda, midagi asjade muutmiseks ta ette ei võta ja sinu eluolu vastu huvi ei tunne. Kui asjad on nii, siis saad sõpra julgustada ja selgitada, et tema lõksusolemise tunne, lahkumineku/suhtes jätkamise/üksioleku/teraapia hirm on loomulikud – aga et midagi peaks tegema. Peaksid aga ka delikaatselt selgitama, et sina ei saa olla pikka aega terapeudi aseaine – sest on näha, et sinust pole nii lihtsalt kasu, asjad ei muutu. Saad sõnastada selliseid asju sõbra heaolu võtmes. Kui ta on aina kurtnud, kuidas kallim temast ei hooli, siis võid öelda, et «See on kestnud nüüd juba päris pikka aega ja selgelt mõjutab su võimet rõõmu tunda ja miski ei näi ise ka paremaks muutuvat. Kas te ei peaks tõsiselt kaaluma, mida selle suhtega ette võtta?»
  • Ole valmis sellekski, et sõber ei saa üldse aru, millest sa räägid, solvub või muutub lausa vihaseks. Võibolla ei saanudki sa mingitest asjadest õigesti aru, võibolla aga said liiga hästi ning teisel oli häbi ja ta pole valmis selle teemaga tegelema. Ära võta seda isiklikult ka siis, kui tunned, et teie sõbrasuhe on tõsiselt kannatada saanud – kui sinu jutt oli kantud heast tahtest ja siirast hoolimisest, siis saab sõber sellest aru.
  • Kui oled jutu ära rääkinud, pane teema kõrvale. Ära hakka iga natukese aja tagant uuesti sellest juttu tegema. Kui sõbral on tuge vaja, küllap ta su üles otsib. Tal on olemas teadmine, et oled tema pärast muret tundnud. Vahel võib sõbralt lihtsalt üle küsida, et kuidas suhtes läheb - sellest aitab. Ükskõik, mis tema paarisuhtest saab, ära kindlasti hiljem targuta või parasta «ma ju ütlesin, et nii läheb» stiilis.
Tagasi üles