Seksisõltuvuse ümber on palju müüte, kuid hiljuti liigitas Maailma Terviseorganisatsioon sõltuvuse ametlikult vaimse tervise häirete hulka.
Ametlikult kinnitatud: seksisõltuvus ei ole naljaasi
24. august 2018, 20:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seksisõltuvuse diagnoos kirjeldab inimest, kes ei suuda oma intensiivset tungi kontrollida ja on oma seksuaalkäitumise ohver, vahendab SheKnows.
Tavapärane viga on samastada seksisõltuvust intensiivse ja tiheda voodieluga. Suhetele ja seksuaalsusele spetsialiseerunud nõustaja Michael J. Salas lükkab selle väite ümber. «Suur seksiisu ja sõltuvuslik käitumine ei ole samad asjad,» väidab ta.
Seksisõltuvust määratletakse kolme kategooria järgi. Esimeseks kategooriaks loetakse murettekitavat kinnisideed seoses seksiga, mis väljendub seksuaalfantaasiates ja -käitumises. Teise kategooriasse kuulub kontrolli kaotamine seksuaalfantaasiate ja -käitumise üle, mis tavaliselt väljendub ebaõnnestunud katsetes ennast kontrollida. Kolmas kategooria on seotud seksuaalkäitumise negatiivsete tagajärgedega, mis igapäevaelus väljenduvad. «Näiteks on tavapärane, et võib esineda probleeme koolis või tööl. Ilmneda võivad depressioon, ärevushäired ja tavapäraste tegevuste vastu huvi kaotamine,» räägib seksiterapeut Robert Weiss.
Seksisõltuvust ravitakse samade meetoditega nagu alkoholismi, toitumishäireid ja teisigi sõltuvusi. «Esimene samm on probleemi tunnistamine,» selgitab ekspert. Sealt edasi tulevad juba loengud ja individuaalsed ning grupiteraapia tunnid.