Koolilaps ja tehnika: millal tasub koolikotti pista sülearvuti?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Kui veel kümme aastat tagasi omasid sülearvutit pelgalt üksikud gümnasistid, siis tänasel päeval on arvutiga algklassilapsed juba tavapärane vaatepilt. See aga ei tähenda, et väiksel koolilapsel tingimata kallist tehnikat vaja läheb.

On selge, et koolis – eelkõige gümnaasiumis – arvutita hakkama ei saa. «Kõik esseed, referaadid, uurimistööd ja esitlused, mida on absoluutselt igas aines, tuleb valmis teha ja õpetajani toimetada elektroonselt. Pole vist mõtet mainidagi arvutiga kodutööks vajaliku info otsimist ja kooliteemalist suhtlust klassikaaslaste ja viimasel ajal õnneks või õnnetuseks üha sagedamini ka õpetajatega,» selgitas gümnaasiumiõpilase igapäeva Frank (17), kes paari nädala pärast läheb 11. klassi.

Põhikooli lõpuks oma arvuti

Ehkki ka reaal- ja loodusainetes läheb arvutit tarvis, eeldavad just humanitaar- ja sotsiaalainete õpetajad vaikimisi, et õpilased võtavad lisaks vihikutele ja õpikutele klassi kaasa ka sülearvuti. «Kuigi mitte ühelgi alusel ei tohi nõuda, et õpilane peab arvuti kooli kaasa võtma või seda üldsegi omama, siis kahjuks ei suuda omavalitsused koole piisaval määral arvutitega varustada, ehkki õppevahendina eeldab õppekava nende kasutamist ka koolis kohapeal,» tõdes Martin Tamm, matemaatika- ja loodusainete õpetaja. Sel põhjusel koonduvad õpilased tunnis arvutit kaasas kandvate õpilaste lähedusse, et paari-kolmekesi vajalikud ülesanded ühiselt täita.

«Isiklik arvuti võiks õpilasel olla hiljemalt põhikooli kolmandas astmes ehk 7.–9. klassis,» tõdes Tamm. Noor pedagoog, kes seni töötas õpetajana Kadrioru Saksa Gümnaasiumis ning septembris asub Tallinna Rahvusvahelises Koolis õpetama välismaa õpilasi, toetub oma väites põhikooli riikliku õppekava määrusele.  

«§ 4 lõige 4 punkt 8 kirjeldab väga täpselt põhikooli lõpetamiseks vajalikke digipädevusi. Sellega on kindlustatud fakt, et põhikooli lõpus peaks õpilane olema tutvunud erinevate digitaalsete vahendite kasutamise ja nende võimalustega,» selgitas Tamm arvuti omamise vajalikkust põhikoolis.

Efektiivsem õppetöö

Kui algklassides ja põhikooli teises astmes tuleb Tamme sõnul tagada õpilasele võimalus kasutada lauaarvutit ning soovituslikult tahvelarvutit, siis põhikooli lõpuks peab õpilane olema tutvunud algeliste tekstiredaktori tarkvaradega, mida aitab kõige paremini omandada töö isikliku arvutiga. Gümnaasiumiastmes peab õpilane olema piisavalt pädev, et kasutada arvutit ja sellega kaasnevat tehnikat esitluste läbiviimiseks ja uurimistöö koostamiseks. Kõige paremini aitab selliseid oskuseid omandada töö isikliku sülearvutiga.

Ehkki uuringud viitavad tehnikavahendite kasutamise ja keskendumishäirete vahelisele seosele, tuleb arvuti kasutamine koolitunnis Martin Tamme sõnutsi kasuks nii õpilastele kui õpetajatele. Kuna arvutiga saab märksa kiiremini ja efektiivsemalt konspekteerida ning infot otsida, võimaldab see tundides keskenduda olulisemale ning sama ajaga omandada rohkem materjali.

«Olen märganud, et enamjaolt kasutatakse nutiseadmeid või muid tehnikavahendeid just siis, kui neid on vaja,» märkis Tamm ning lisas, et soov kasutada arvutit vaid tunnis antud ülesannete, mitte meelelahutuslikel eesmärkidel, tuleneb nii õpilase enda kui õpetaja motivatsioonist. Seetõttu on arvuti kui õppevahendi efektiivsel kasutamisel oma roll mängida ka koolil ning toetaval õpikeskkonnal.

Milline sülearvuti valida?

Kuna koolis on arvuti mõeldud pelgalt õppetöö tegemiseks, tuleb Experti esindaja Joonas Kulli sõnul eristada töö- ning mängimiseks mõeldud sülearvuteid. «Koolitundi sobib arvuti, millel on kõrge resolutsiooniga ekraan, mis ei hakka isegi pärast kella neljast ajalootundi silmadele, ja pika vastupidavusega aku, mis ei sureta arvutit keset internetipõhist kontrolltööd välja,» selgitas Kulli. Silmas tuleb pidada ka arvuti kaalu: mida kergem on arvuti, seda kergem koolikott.

«Akukestus on küll oluline, aga samas ei ole õpilasel vaja ülivõimsat arvutit, sest erinevalt mängudest ja eriprogrammidest ei kuluta kooli jaoks vajalikud programmid, nagu MS Office, oluliselt arvuti mälumahtu ega muuda seda aeglaseks,» rääkis Kulli. Programmidest soovitabki ta soetada MS Wordi, PowerPointi ja Exceli – keerulisemaid ja spetsiifilisemaid programme koolitöös tavapäraselt vaja ei lähe või kui lähebki, siis on need internetipõhised või kooli arvutiklassis ligipääsetavad.

Kulli sõnul tasub lapsevanematel vaadata keskklassi sülearvutite poole, mis on noorele kasutajale sobilikud nii hinna kui omaduste poolest. Lisaks soovitab ta kaaluda Chromebooki sülearvuteid, mis kasutavad Google’i operatsioonisüsteemi ning on soositud oma mõistlike hindade poolest. «Teismelisele ei ole mõtet osta tippmudelit, sest tõenäosus, et kõiki funktsionaalsusi ja keskmisest suuremat jõudlust koolis vaja läheb, on väga väike,» ütles Kulli ning lisas: «Kõrgema klassi sülearvutid jäägu disaini- ja IT-tudengitele.»

Tagasi üles