/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2018/08/22/11303941t1h0349.jpg)
«Tean, et see on tüüpiline teema, aga me olime mehega koos olnud üle kuue aasta. Viimased aastad olid tõesti raskemad, siiski olime koos ja avaldasime ka armastust. Kõik hakkas allamäge minema pärast üht jõulupidu,» kurdab naine Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas.
«Lõpuks öeldi, et ei armastata mind enam, et mina olen süüdi, mina olen aastaid talle ajudele käinud jne jne.
Nüüd sain oma allikate kaudu teada, et mehel oli jõulupeol oma töökaaslasega midagi tekkinud.
Mõtlen, et kuidas saab inimene üle kuue aasta oma põhimõtete kohta valetada? Ta on mulle kõik need aastad rääkinud, kuidas tema ei teeks oma töökaaslasega tegemist, et tema ei tee jõulupidudel neid asju, mida teised jne. Mina veel olen ennast süüdi tundnud, et ma nende pidude üle vingunud olen.
Lisaks häirib mind, et sel naisel on kaks last ja koerad. Mulle rääkis mees alati, et ta ei taha abielluda, sest see on mõttetu raha raiskamine ja mõttetu paber. Lapsi ei tahtnud, koduloomi ka mitte. Kuidas ta nüüd korraga sellise naise kasuks otsustas?
Olen nii katki omadega, ma tõesti usaldasin teda. Mis oleksid need järgmised n-ö leevendavad sammud, kuidas oma eluga edasi minna? Tunnen, et mind on need kõik aastad reedetud.»
Vastab pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja Meelike Saarna:
«Olete löödud ja kurb suhte lõppemise pärast ning mõtlete, kuidas oma eluga edasi minna.
Loomulikult on suhte lõppemine raske kogemus, see on valus kaotus. Kaotust läbi elades tundub alguses ikka, et juhtunuga on võimatu leppida, selle olukorraga kaasneb palju raskeid ja segaseid tundeid, on palju mõtlemist, miks nii läks, kes mida valesti tegi, kes on süüdi, äkki saab asja veel midagi parandada jne jne. Viha ja masendus vahelduvad kurbuse ja pettumusega, ja kõiki neid üles-alla, siia-sinna voogavaid tundeid on raske taluda. Olukorra mõistmiseni ja sellega leppimiseni on pikk tee, ja see on ju ka mõistetav. Ainult siis, kui suhe kuigi tähtis pole olnud, on selle lõppemist lihtsam taluda.
Nii et praegused leevendavad sammud saavad eelkõige seisneda selles, et olete mõnda aega nõus oma tunnetesegadiku sees olema: ainus viis oma tunnetega toime tulla on nõustuda neid tundma. Lubage olla endale kurb ja löödud, aktsepteerige oma pettumust ja valu. Läbitöötamata tunnete eest pole kellelgi pääsu, parem nendele siis kohe otsa vaadata, põgenemine emotsioonide eest on ajutine lahendus. See ei tähenda muidugi, et ei tohikski keskenduda millelegi muule. Vastupidi, aju peab saama puhata kõigest sellest intensiivsest, mida psüühiline pinge kaasa toob. Kindlasti püüdke teha ka midagi, mis mõtted mujale viib: tööd, trenni, jalutamist, sõbrannadega lobisemist jms.
Olete üsna nõutu ses osas, mis puudutab partneri põhimõtteid, tundub uskumatuna, et lähedane inimene, keda arvasite tundvat, oma senistest arvamustest-tõekspidamistest kinni ei pea. Kahjuks ei märka me tihti, kuidas inimesed meie kõrval tasapisi muutuvad, paneme seda tähele alles siis, kui muutus on juba suur ning võtnud suuna, mis meid lahku võib tirida. Ja eks seegi on oluline meeles pidada, et suhtes on ikka kaks inimest. Oma osa juhtunus on samuti vajalik märgata.
Vahel juhtub, et partnerid on enda arvates olnud selged teise jaoks, selgitanud ootusi suhetele, põhimõtteid, seda, mis meeldib, mis mitte jms. Kuis samas on jäetud kontrollimata, kas teine minu selgitusi ka mõistis, või mõistis neid omal moel. Nii võib tekkida suhe, mille realistlikkus soovida jätab, sest kumbki elab tegelikult omas maailmas ning suhtel on soovitud kuju ainult kummagi peas.
Kui teil on oskus iseendale toetuda, siis see on parim, mida inimene endale kriisis elades pakkuda saab. Kuid ka tugivõrgustik teie ümber on oluline. On tähtis, et teil oleks selles olukorras toetuda ka teistele, olgu nendeks siis sõbrad, kolleegid või vanemad. Tähtis on, et te ei jätaks ennast üksi – üksi toime tulla emotsionaalselt raskes situatsioonis on keerukas. Praegu on oluline oskus pidada vastu selle aja negatiivsele pingele ning võime selle sees kasvõi midagigi head näha. Väikegi positiivne kild või nihe igas päevas aitab kindlasti teil selle raske aja üle elada ja ühel päeval saate endale öelda, et see on möödas.»