Saaremaal Oitme külas on pühadelaual nii suitsutatud kui praetud kala

Kairi Oja
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalapüügi traditsioon on Eestimaal, iseäranis saartel, tänaseni säilinud.
Pildil Leisi lähistel, Oitme külas asuva Kongi talu pere lapselapsed (vasakult) Kaisa (11), Ken (14) ja Kardo (18) on koos vanavanematega kalapüüdmist harjutanud juba maast-madalast. Võrgus on seekord siiakala.
Kalapüügi traditsioon on Eestimaal, iseäranis saartel, tänaseni säilinud. Pildil Leisi lähistel, Oitme külas asuva Kongi talu pere lapselapsed (vasakult) Kaisa (11), Ken (14) ja Kardo (18) on koos vanavanematega kalapüüdmist harjutanud juba maast-madalast. Võrgus on seekord siiakala. Foto: Kairi Oja

Eestile üht kaalukat päeva – taasiseseisvumise aastapäeva – tähistab iga pere omamoodi ja omal kombel. Saarlased, iseäranis rannikualadel, ei ole kontakti merega ilmselt ühegi riigikorra aegu kaotanud ning kala on toidulaual olnud alati. Leisi lähistel Oitme külas asuva Kongi talu peolaualt võib leida nii praetud haugi, värskelt soolatud siiakala, suitsuahvenat kui kuivatatud lesta.

Saartel ning rannikualadel on kala ja kalapüük alati au sees olnud ning on seda tänaseni. Tõenäoliselt ei leidu ainsatki kaldaäärset kodu, kus paadiga merelkäimine tavapärane poleks ning pererahvas aerude asukoha ammuilma unustanud oleks.

Leisi lähistel Oitme külas asuva Kongi talu perenaine Hellen Lempu ning tema abikaasa Kaljo Lempu on Triigi lahe kaldal elanud aastast 1979, mil perekond siia kodu rajas. Niisama vana on ka siinne kalapüügi traditsioon – kalal on käidud alati.

«See on lihtsalt elu osa, kala on meie toidulaual hinnatud kraam ning teeme seda mitmel erineval moel,» rääkis perenaine Hellen, kes mõistab kalast hõrke ja koduseid roogi valmistada nii keedetud, praetud, suitsutatud  kui soolatud kujul.

«Lesta oli tänavu palju, seda sai ikka suitsutatud, pühadeks tegime mõned suitsuahvenad,» märkis ta. Hellen ütles, et läbi aegade on Triigi laht kostitanud laheäärseid elanikke rikkaliku kalavalikuga. «Meie lahesopi kalad on ikka olnud ahven, haug, säinas ja särg. Ka tuulehaugi leidub. Siig on muidugi ikka kõik see parem,» kostis ta ehtsaarlaslikul toonil. 

Saaremaal Oitme külas on kalapüük igapäevane elu osa. Pildil Triigi lahest püütud siig.
Saaremaal Oitme külas on kalapüük igapäevane elu osa. Pildil Triigi lahest püütud siig. Foto: Saaremaal Oitme külas on kalapüük igapäevane elu osa. Pildil Triigi lahest püütud siig. Kairi Oja

Maakodule omaselt ei puudu tänaselt peolaualt koduaias kasvanud värske kartul, suitsutatud ning keedetud ahven ning kuivatatud lest ja hapukoorega kurgi- ja tomatisalat. Ka kodumaist päritolu marjavein on omal kohal.

Eesti riigile tähtsat päeva alustatakse siin peres lipuheiskamisega ning hommikusöögiga, raadiost taustaks kostmas Olav Ehala «Kodulaul».

Kaisa (11) käib koos ema ja vanaemaga tihtipeale merel. Kalast ei ütle ära ka pere kass Turri.
Kaisa (11) käib koos ema ja vanaemaga tihtipeale merel. Kalast ei ütle ära ka pere kass Turri. Foto: Kairi Oja

Perenaine ütleb, et kodune Triigi laht kostitab neid enamasti havi ja ahvena kalaga. «Enamasti jätame ikka võrgud õhtuks vette, kui vähegi ilma on,» kostab Hellen, kes pakub võimalusel kalaroogi ka Kongi talu kodumajutuse külalistele.

Hoidkem koduseid traditsioone ning ilusat pidupäeva!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles