Need 5 ajaloolist naist muutsid sinu elu!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Marie Curie

FOTO: akg-images / scanpix

BBC History Magazine avaldas lugejate hääletuse põhjal selgunud nimekirja sajast naisest, kes muutsid maailma. Vaata, millised naised olid edetabelis esimese viie hulgas. 

1. Marie Curie (1867- 1934)

FOTO: akg-images / akg-images

Marie Curie, kes on päritolult poolakas, on läinud ajalukku oma erakordsete teadustöö saavutuste eest. Üheskoos abikaasa Pierre Curie'ga avastati hulgaliselt uusi radioaktiivseid keemilisi elemente, nagu näiteks raadium ja poloonium, millele pandi nimi Curie kodumaa auks. Marie oli esimene naine, kes võitis Nobeli preemia ja on tänaseni ainus inimene, kes on võitnud kaks Nobeli preemiat teadustöö eest erinevates valdkondades.

Marie juhtimisel õpiti radioaktiivsust kasutama vähi ravimisel ja Esimese maailmasõja ajal arendas ta välja mobiilse röntgenaparaadi, millega sai haavatud sõdureid läbi vaadata. Curie suri kõigest 66-aastasena aplastilise aneemia tagajärjel, mis oli põhjustatud tema elukestvast töötamisest radioaktiivsete ainetega.

2. Rosa Parks (1913-2005)

FOTO: akg-images / akg-images

Rosa Parks oli tumedanahaline Ameerika päritolu aktivist ja inimõiguste eest võitleja, kes algatas revolutsiooni ühel pealtnäha tavapärasel päeval Alabama osariigis, kui keeldus bussis püsti tõusmast ja valgenahalisele meeskodanikule istet pakkumast. Teadupärast valitses 60. aastatel Ameerikas suur ebavõrdsus valge- ja mustanahaliste vahel ja ka bussis olid istekohad jaotatud. Rosa protestist sai kiiresti alguse üks suuremaid ja edukamaid inimõiguste alaseid liikumisi. 

3. Emmeline Pankhurst (1858-1928)

FOTO: akg-images / akg-images

Emmeline Pankhurst oli üks Suurbritannia naisõiguslaste liikumise algatajatest. 1903. aastal asutas ta Naiste Sotsiaalse ja Poliitilise Liidu, mis oli tuntud oma sõjakuse poolest ja kandis lipukirja «teod, mitte sõnad». Liidu eesmärk oli võidelda naiste valimisõiguste eest. Sõjaka võitluse jooksul oli Emmeline 13 korda vanglas, enne kui eesmärk saavutati.

4. Ada Lovelace (1815-1852)

FOTO: Moore Allen & Innocent / SWNS / Moore Allen & Innocent / SWNS

Ada Lovelace oli Victoria-aegne matemaatik, kes huvitus väga ka teadusest. Lovelace on tuntud mehaanilise universaalarvuti kui meie tänapäevase arvuti kauge eelkäija kirjeldamise eest. Naist peetakse ka esimeseks programmeerijaks, sest Lovelace kirjeldas väga täpselt mehaanikainsener Charles Babbage poolt loodud esimese analüütilise masina tarkvara.

5. Rosalind Franklin (1920-1958)

FOTO: Rights Managed / Mary Evans Picture Library/HENRY

Rosalind Franklin oli Briti biofüüsik ja röntgenkristallograaf, kes tegeles põhjalikult DNA, RNA, viiruste, kivisöe ja grafiidi molekulaarstruktuuride uurimisega. Rosalind Franklin avastas röntgenkiire, millega sai vaadata täpset DNA-struktuuri. DNA põhjaliku uurimise tulemusel saavutati meditsiinis erakordseid edusamme.

Allikas: Glamour Magazine

Tagasi üles