Levinud stereotüübi kohaselt ei suuda naised nii edukalt nalja teha kui mehed. Sugulise valiku teooria pakub seletuseks, et mehe naljasoon on samasugune peibutis nagu isase paabulinnu saba või põdra sarved, millega saab eputada potentsiaalsete partnerite ees.
San Diego psühholoogid uurisid eri sugupoolte naljasoont. Ajakirjas Psychonomic Bulletin & Review ilmunud uurimuse autori Laura Mickesi sõnul on meeste ja naiste huumorimeeles nii väikesed erinevused, et neid ei saa pidada stereotüüpi toetavaks, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Siiski olid 90 protsenti kõikidest katses osalenud meestest ja naistest nõus, et mehed on humoorikamad.
Uurijad kasutasid andmete kogumiseks ajakirja New Yorker naljavõistluse kontrollitud versiooni. Ajakiri avaldab teatud aja tagant karikatuuri, millele lugejad saavad pakkuda võimalikult vaimuka allkirja.
Esimese katse käigus pidid 16 meesüliõpilast ning sama arv naistudengeid kirjutama kolmveerand tunni jooksul allkirjad 20 karikatuurile. Nad tegid seda üksi, eelnevalt soovitasid katse korraldajad neil olla nii vaimukad, kui vähegi suudavad.
Sarnane tegevus ei pruugi olla kõige loomulikum huumorimeele väljendus. Uurimuse autorite sõnul aitab see siiski inimeste vastavatest võimetest ülevaadet saada. Samuti jäi autori sugu tulemuse hindajate jaoks saladuseks.
Eksperimendi järgmises etapis hindasid valmis allkirju uus seltskond vabatahtlikke.
Neile näidati pilti koos kahe juhuslikult valitud anonüümse allkirjaga ning hindajad valisid välja selle, mis naljakam tundus. Seda korrati kõikide 32 lausega. Seejärel pandi 16 esimese vooru võidulauset juhuslikus järjekorras üksteise vastu ja nii edasi võitja selgumiseni. Autorid said punkte vastavalt sellele, mitu korda tema lause edasi järgmisse hindamisringi pääses.
Meestel läks tõesti pisut paremini, kuid punktide vahe oli väga väike. Meestest kirjutajad said keskmiselt 0,11 punkti rohkem kui naised. Mickesi sõnul oli eriti huvitav see, et mehed hindasid sookaaslaste nalju kõrgemalt – 0,16 punkti võrra. Naised andsid meestele keskmiselt rohkem vaid 0,06 punkti.
«See ei klapi sugulise valiku teooria pakutud seletusega. Naiste tähelepanu soovivad mehed lõbustavad hoopis oma sookaaslasi, kes soovivad samuti naistele meeldida,» ütles uurimisrühma liige Nicola Christenfeld.
Teises katseseerias uurisid teadlased mälu ja eelarvamusi, et aru saada, kas meestele omistatakse paremat huumorimeelt. Kui katsealused pidid ära arvama pildiallkirjade autorite soo, pakkusid nad naljakamate lausete autoriteks rohkem meesterahvaid.
Ootuspäraselt jäid lõbusad allkirjad paremini meelde. Samuti püsisid meeles selliste lausete autorid. Kuid naljad jäid tihti meelde valesti – neid omistati meestele ka siis, kui tegelikult olid autoriteks naised.
Karikatuuride allkirjade sisu analüüsides tuli välja, et mehed kasutavad rohkem seksiga seotud teemasid ja provokatiivseid nalju, kuid see ei taganud tingimata võitu.
Christenfeldi arvates kasutavad mehed lihtsalt rohkem võimalusi, et nalja teha, lisaks on nad endast paremal arvamusel. Uurimuses osalejad pidid hindama oma naljategemise võimeid skaalal ühest viieni. Kui mehed pakkusid endale hindeks keskmiselt 2,3, siis naised jäid tagasihoidlikumaks – nende endale antud hinne oli keskmiselt 1,5.
Seda kinnitab ka New Yorkeri karikatuuritoimetaja Robert Mankoff, kes tegi ajalehe korraldatud naljavõistlusest kokkuvõtte. Oma allkirju saadab võistlema vähe naisi, kuid enamasti on nad edukad. «Paljud meessoost võitjad on konkursil osalenud ligi 70 korda. Naiste hulgas on võitjaid vähem, kuid mõned said võidu juba esimesel osalemiskorral,» märkis Mankoff.