Suhte- ja abielunõuanded naistele läbi ajaloo

FOTO: RICCO/MARESCA GALLERY / CATERS / Caters News Agency

Kas sina oleksid nõus mängima rumalat või loobuma oma sõpradest? Ilmselt mitte, kuid vanal ajal jagatud suhtenõu just taolisi asju soovitas.

Harjuta elegantseid saavutusi

Suure osa ajaloost ei oodatud naistelt head haridust, kuid neilt oodati teatavaid saavutusi, mis tegi naisest hea kodulooja. 19. sajandil oodati naistelt erinevaid esinemistega seotud oskusi, mis näitaksid naise klassi. Selleks võis olla muusika, tantsimine või lilleseade.

Kanna kauneid linte

Ajaloos oodati naistelt esinduslikku välimust miliganes abikaasa läheduses oli. See oli naiste kohustus, et mehel oleks oma naist hea vaadata. Kaunis kleit, lindi värv, soeng... kõik oli valitud ekstra mehe eelistuste järgi.

Hoidu edevatest meestest

20. sajandi alguses eeldati, et enamus naistest abielluvad. Kuna korraldatud abielu oli välja suremas, oli kaaslase leidmine keeruline. Hoiduma pidi meestest, kes veedavad palju aega baarides, oli lihtsalt lisandiks enda sigaretile. Õige mees pidi olema tugev, vaimselt virgas, moraalselt puhas.

Sinu mehe sõbrad peaksid olema sinu ainsad sõbrad

Tänapäeval on normaalne, et kummalgi on oma sõbrad ning on ühised sõbrad. Vanasti ei peetud sellist asja aga kiiduväärseks. Naiste elu pidi keerlema ümber mehe. Kreeka ja Rooma filosoof Plutarch andis abielunõu naistele: «Naine ei peaks endale sõpru leidma, vaid nautima mehe sõprade seltskonda.»

Valmista end pettumuseks

Hakkad abielluma? Parem langeta enda ootuseid. Sellist nõu jagas George Washington ise. Armastus on ilus asi, kuid kui esmane kirg lahtub, nähakse teineteist selgema pilguga.

Mängi rumalat

20. sajandi keskpaigaks üha rohkem naisi said ligipääsu haridusele, kuid neilt oodati sellele vaatamata rumala rolli. 1952. aasta väljaanne Modern Bride kirjutas, et keskmine mees abiellub endast pisut madalama intelligentsiga naisega. Haritud mehed teadsid rääkida, et soovivad abikaasaks tarka naist, kes laseks mehel särada.

Allikas: TheList

Loe ka neid

Tagasi üles