Üks vili, lõputult maitseid

Britt Rosen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvikõrvitsa frittata.
Suvikõrvitsa frittata. Foto: Tuuli Mathisen/"Suvikõrvitsaroad"

Nõnda nagu laulurefrään kiidab maikuud ning uhket ja õisi täis toomepuud, võiks augustis ülistada suvikõrvitsapeenraid, mis täituvad imetabase hooga küpsete viljadega. Tuuli Mathisen annab juhatust, mida suvikõrvitsasaagiga peale hakata.

Tänavune suvekuumus pani suvikõrvitsad mühinal kasvama ja tõi mõnel pool ka nende küpsemisaja varasemaks. Köögitoimetaja ja toidublogija Tuuli Mathisen, kelle käe alt ilmus äsja väike asjakohane retseptikogumik «Suvikõrvitsaroad», nendib, et temagi aias valmivad need kõrvitsalised praegu hoogsalt.

Tingimata teeb ta neist igal suvel kõige muu kõrval üht kindlat hoidist. See on suvikõrvitsaikra – särtsakas salat, mille valmistamisõpetuse sai Tuuli Peipsiveerelt pärit sõbranna retseptivaramust ja mis sobib praekõrvaseks, einevõileivale või supi maitsestamiseks.

Kuigi suvikõrvits meeldib talle ka niisama võis praetult, on suurim suvelemmik suvikõrvitsa-carpaccio: noored õrna koorega suvikõrvitsad tõmmatakse kartulikoorimisnoaga õhukesteks laastudeks, maitsestatakse oliiviõli, sidrunimahla, soolahelveste, tibakese mündi ja värskelt jahvatatud musta pipraga, lastakse veidi maitsestuda ning enne söömist kaetakse mõne parmesaniribaga. «Imelihtne ja täiuslik kooslus,» kinnitab ta.

Küpsetis saab mahlasem

Oma suviste meelismaitsete hulka loeb Tuuli veel oliiviõlis ja sidrunimahlas marineeritud ning kiirelt grillilt läbi käinud suvikõrvitsaviilud, mille juurde on rebitud mahlast mozzarella-juustu ja basiilikulehti. Maitseks läheb peale soola ja pipart, ning ongi taldrikul lihtne suvemaitsete kooslus, mis annab gurmeeroa mõõdu välja. Kordumatu küpse suve mekk käib alati ühes ka kukeseentega täidetud suvikõrvitsaga, kus viljalootsikutel küpsenud kukeseeni katab sulanud juust.

Kui suvikõrvitsat on aga juba üksjagu harjumuspärasel moel tehtud ehk grillitud, täidetud-küpsetatud, paneeritud-praetud ja supiks tehtud, võib köögielu mõne veel proovimata suvikõrvitsaroaga põnevamaks muuta. Tänu vilja neutraalsele maitsele on selleks lõputult võimalusi, ütleb toidublogija kogemus. Tagasihoidlik mekk lubab suvikõrvitsat sobitada moosidesse, saiadesse, kookidesse, smuutidesse, vokiroogadesse. Kes kunagi keetnud libasidrunimoosi, teab, et kuigi keedise põhimassiks pole särtsakad sidrunid, vaid leebe loomuga suvikõrvits, maitseb see ometi nagu sidrun.

Hoidistes ongi vili ühtlasi hea mahulisaja: «Kui segada seda marja- või puuviljamoosidesse või ka tomati-paprika hoidistesse, on tulemuseks kergem ja mahedam moos või salat.» Samuti aitab suvikõrvits saiadele, kookidele, karaskitele ja keeksidele mahlasust anda, hoides küpsetised pikalt värsked. Riivitult võib sellest teha pitsapõhja, laastud aga laduda lasanjeplaatide asemele.

Noor on kõige parem

Kes armastavad Aasia maitseid, võivad suvikõrvitsaviile kiirelt vokkida küüslaugu, ingveri ja tšilliga, maitsestada sojakastme ja seesamiõliga ning enne söömist üle puistata seesamiseemnetega. Jahuvaba toitu au sees hoidvatele inimestele võiksid tavalise pasta asemel meeldida ka suvikõrvitsanuudlid, mida muuhulgas võib seltsiks sättida riisinuudlitele.

Igatahes pole selle kõrvitsalisega ka algajal kokakunstnikul kuigi keeruline ümber käia. Põhiline, mida köögitoimetaja soovitab tähele panna, on nende iga. Noori, värskeid ja õrnu vilju ei pea koorima ega seemnesisust puhastama – kui kollane õis on veel küljes, võib sellegi ära süüa. Kui suvikõrvits on aga juba üle kasvanud ja koor lõigates tihke-kõva, tuleb vilja koorida, vanematel isenditel eemaldada mõnikord käsnjas ja suurte seemnetega sisu.

Et suvikõrvits sisaldab palju vett, eeldab mõni toit viljast üleliigse vedeliku väljakurnamist. Selleks pole vaja muud, kui suvikõrvits viilutada või riivida, raputada peale veidi soola ja jätta umbes veerand tunniks seisma. Seejärel saab viljaliha sõela, käte või majapidamispaberiga kuivemaks pigistada. «Nii ei muutu toit liiga vesiseks,» märgib Tuuli, kelle juuresolevatest retseptidest enamik ilmus ka tema värskes suvikõrvitsaroogade kogumikus.

Suvikõrvitsa frittata.

Tuuli Mathisen/"Suvikõrvitsaroad"

Suvikõrvitsa-frittata

Hommiku-, samuti õhtu- või lõunasöögiks sobivat panni-munarooga võib teha ka suvikõrvitsaga – muna ja suvikõrvits on üsna lollikindel kooslus. «See kuulub mu suvikõrvitsaklassikasse. Lihtne ja töötab hästi,» kinnitab Tuuli Mathisen. Kui vähegi võimalik, kasuta vabapidamisel kanade mune, nii jääb roog eriti maitsev.

Neljale

6 muna

1 dl 10% koort või piima

1 sibul, hakitult

100 g peekonit, tükeldatult

200 g suvikõrvitsat, viilutatult

oliiviõli

soola ja pipart

värskeid hakitud ürte – tilli, peterselli, murulauku

Klopi munad lahti. Lisa koor või piim ja sool ning sega läbi. Tõsta kõrvale.

Kuumuta kuumakindla varrega pannil õli ja prae hakitud sibulat mõned minutid koos peekoniga, kuni sibul on klaasjas ja peekon parajalt läbi küpsenud. Kalla munasegu pannile peekoni-sibulasegu peale ning laota peale suvikõrvitsaviilud. Vajuta suvikõrvitsad munasegu sisse. Maitsesta soola ja pipraga.

Küpseta 180-kraadises ahjus 15–20 minutit, kuni munaroog on kuldne ja hüübinud. Serveerides puista peale värskeid ürte.

Juustused suvikõrvitsa-porgandi pätsikesed.

Tuuli Mathisen/"Suvikõrvitsaroad"

Juustused suvikõrvitsa-porgandi pätsikesed

Mõnusad pätsikesed sobivad nii kergeks lõunaroaks, lihakõrvaseks, kodujuustuga maiustamiseks või suupistelauale. Süüa sobivad need kuumalt ahjust võetuna või jahtunult toatemperatuuril.

Neljale kuni kuuele

2 keskmise suurusega suvikõrvitsat, riivitult

1 suurem porgand, riivitult

2 muna

1 dl kikerhernejahu, vajadusel veidi rohkem (võid asendada täistera spelta- vm jahuga)

1 sibul, hakitult

paar küüslauguküünt, hakitult

150 g riivitud juustu

soola ja pipart

hakitud värsket tilli

õli praadimiseks

Küüslaugukastmeks:

1 dl paksemat hapukoort

3 sl majoneesi

3 küüslauguküünt, peeneks hakitult

veidi sidrunimahla

Riivi suvikõrvits, puista peale soola ja jäta umbes kümneks minutiks seisma. Pigista käte vahel või sõelal eraldunud vedelik välja. Sega nõrutatud suvikõrvits riivitud porgandi, muna, kikerhernejahu, sibula, küüslaugu ja juustuga. Maitsesta soola, pipra ja tilliga. Soovi korral võid sibula eelnevalt läbi praadida, nii jääb maitse mahedam. Kui pätsikeste tainas tundub liiga vedel, lisa veel jahu. Vormi käte vahel parajad pätsikesed ja aseta õliga määritud ahjuplaadile – küpseta 180-kraadises ahjus umbes 25 minutit, kuni nende pind on kuldne ja sisu küps. Võid pätsikesi ka pannil õlis praadida.

Küüslaugukastmeks sega kõik selle koostisained ja vajadusel maitsesta. Serveeri pätsikesi kuumalt või toatemperatuuril koos kastmega.

Suvikõrvitsaikra Peipsiveerelt.

Tuuli Mathisen/"Suvikõrvitsaroad"

Suvikõrvitsaikra Peipsiveerelt

Selle suvikõrvitsaikra retsepti sai Tuuli Mathisen Peipsiveerelt pärit sõbranna retseptivaramust ja see on nende hulgas, mille ta igal hoidistamise hooajal välja kraamib. Särtsakas salat on mõnus praekõrvane, aga sobib ka einevõileiva vahele või kuuma supipuljongi sisse.

Umbes 1 liiter

1,5 kg suvikõrvitsat, riivitult

200 g tomatipastat

1 dl suhkrut

0,5 dl õli

1 sl soola

2–3 tšillipipra kauna, seemnetest puhastatult ja hakitult

6–7 küüslauguküünt, riivitult või purustatult

värsket tilli ja peterselli

purustatud koriandriseemneid

0,5–1 sl äädikat

u 1 tl jahvatatud musta pipart

Riivi suvikõrvitsad ning keeda neid vaiksel tulel omas mahlas umbes 15 minutit. Lisa tomatipasta, küüslauk, sool, õli, suhkur, tšillipipar ja äädikas. Keeda umbes 20–30 minutit. Lisa must pipar ja soovi korral ka meelepäraseid ürte. Kontrolli maitseid, vajadusel lisa veel soola-suhkrut-haput. Tõsta steriliseeritud purkidesse ja kaaneta.

Šokolaadikattega suvikõrvitsabrownie`d.

Tuuli Mathisen/"Suvikõrvitsaroad"

Šokolaadikattega suvikõrvitsa-brownie’d

Kohvimaitseline külluslik šokolaadi-brownie on üsna kergelt sõltuvust tekitav maius, mille puhul suurem osa nautijaid ei oska koosluses suvikõrvitsat kahtlustadagi. See on küll tavalisest šokolaadikoogist tervisesõbralikum, kuid maitselt suurepärane.

Kuuele kuni kaheksale

250 g suvikõrvitsat, peenelt riivitult

50 g võid

3 muna

1 tl vanillsuhkrut

1 dl pruuni suhkrut

2–3 sl kakaopulbrit

0,5 dl kanget espressot

1 tl küpsetuspulbrit

näpuotsaga soola

1,5 dl speltajahu

100 g tumedat šokolaadi, tükeldatult

Šokolaadiglasuuriks:

150 g tumedat šokolaadi, hakitult (nt sarapuupähklitükikestega šokolaad)

2–3 sl 35% koort

Sega kausis suvikõrvits, sulatatud või ja munad. Sega läbi. Lisa suhkur, kakaopulber, espresso, vanillsuhkur, sool ja sega kõik ühtlaseks. Sulata vesivannil šokolaad ja kalla segu hulka. Viimasena lisa jahu ja küpsetuspulber ning sega, kuni tekib ühtlane tainas. Kalla tainas küpsetuspaberiga kaetud ümarasse umbes 26–28 cm läbimõõduga vormi. Küpseta 175-kraadises ahjus umbes 25–30 minutit. Brownie võib jääda seest pisut nätske. Jahuta veidi.

Glasuuriks aseta kastrul vesivannile ja lase šokolaadil koos koorega tasasel tulel sulada. Sega glasuur ühtlaseks ja kalla koogile. Aseta brownie jahedasse tahenema. Lõika parajateks tükkideks.

Tempuratainas köögiviljad.

Tuuli Mathisen

Tempuratainas köögiviljad

Kiirelt õlis krõbeda kooriku saanud ja seest mahlased-krõmpsud suvikõrvitsad ning muud noored köögiviljad on igati nauditav suupiste. Kirsiks tordil võib koosluses maitselisaks kasutada uut Gourmet Clubi peedi-mädarõika kreemjuustust dipikastet, mille sisse köögivilju enne põske pistmist kasta.

Neljale

500 g erinevaid köögivilju (rohelist ja kollast suvikõrvitsat, noori hernekaunu, noori porgandeid vm)

õli friteerimiseks

Tempuratainas:

Kõige lihtsam on kasutada valmiskujul müüdavat tempuratainast, mis tuleb lihtsalt veega segada. Kui aga otsustad ise valmistada, siis järgi juuresolevat retsepti.

2 dl jahu

1 sl maisitärklist

1,5 dl jääkülma mulliga mineraalvett

soola

serveerimiseks Gourmet Clubi peedi-mädarõika kreemjuustu

Taina valmistamiseks sega jahu ja tärklis mineraalveega. Lisa näpuotsaga soola. Puhasta ja tükelda suvikõrvits ja teised köögiviljad ning aseta tempurataina sisse. Kuumuta kastrulis õli. Õli on parajalt kuum siis, kui sinna visatud saiatükk hakkab kohe mullitades küpsema. Friteeri jaokaupa tainasse kastetud köögiviljad kuumas õlis. Tõsta majapidamispaberile nõrguma.

Serveerides paku juurde peedi-mädarõika kreemjuustu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles