Kuidas last esimesse klassi minekuks ette valmistada?

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Gelpi José Manuel / PantherMedia / Scanpix

Kuidas last kooliminekuks ette valmistada? Kas ja kuidas mõjutab kodune suhtumine lapse suhtumist kooli? Nendele küsimustele vastab Perekeskus Sina ja Mina nõustamiskeskkonnas pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja Kadri Järv-Mändoja.

Kooliks ette valmistudes pannakse tihti rohkem rõhku lapse teadmistele ning tähelepanuta võib jääda emotsionaalne valmisolek. Järgnevalt just selle kohta mõned näpunäited, mida lapsevanematel tasuks enne lapse kooli minekut arvestada. 

1. Kooliga tutvumist alusta juba kevadel. Käige koos lapsega maja uudistamas ja klassiruumi vaatamas (kui see on teada). Koolist möödudes vaadake ikka koos, et kes seal õues on ja mis nad teevad.

2. Võta endale septembris puhkus või varu lihtsalt rohkem aega, et olla koos lapsega. Nii toetad last kooliga harjumisel ja kohaned ka ise uue olukorraga. 

3. Iga uus asi tekitab ärevust ja see on loomulik. Kui aga ärevus läheb liialt suureks, siis kaob rõõm. Pea ka meeles, et vanema ärevus ja pinge kandub üle lapsele. Kui tunned ennast liialt pinges olevat, siis tegele sellega. 

4. Kuula last. Kui lapsel on mure, ärevus või hoopiski rõõm ja elevus koolist, siis lase lapsel rääkida. Peegelda lapsele tagasi seda, mida sa tema juures näed ehk siis kasuta aktiivset kuulamist («„Ma märkasin, et sa oled kurb/rõõmus/nii elevil/väsinud» jne“). Lase lapsel rääkida, ära hakka kohe ise selgitama ja oma kogemusi rääkima. 

5. Jäta lapsele aega mängimiseks. 1. klassi laps ei ole veel nii suur, et ta ei peaks või ei tahaks mängida. Mäng on viis, kuidas laps elus toimuvat mõtestab ja enda jaoks arusaadavaks teeb. Mäng maandab pingeid. 

Kuidas aga mõjutab vanema kodune suhtumine lapse suhtumist kooli? Eks laps teeb ikka nii nagu ta näeb vanemaid ees tegevat. Ütlemine „«Käi minu sõnade, mitte tegude järgi“» ei pea paika. Vanemana jälgi alati, mida ja kuidas sa koolist räägid. Isegi, kui oled kooliga rahulolematu, ära kiru lapse kuuldes ei õpetajat ega õppeainet. Ela oma pahameel välja sõbra või abikaasaga rääkides. Kindlasti mine ja uuri koolist, kuidas seal tegelikult asjad on. 

Kui lapsevanem peab kooli toredaks ja sõbralikuks kohaks, siis tunneb seda ka laps. Kui vanem ei pea õpetajatest lugu, siis ei tee seda ka laps ja pikapeale kaob koolirõõm sootuks. Muidugi tuleb koolis probleeme ette. Nende lahendamiseks tuleb kooli ja õpetajaga teha koostööd. Nii ei tasu peljata ise aktiivne olemist ja kooliga murede korral ühendust võtta.

Pikemalt loe siit!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles