Taimetark soovitab. Kasulikud ja lõhnavad: nõmm-liivatee ja tüümian

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Nõmm-liivatee

FOTO: HENN SOODLA / PRNPM/EMF/Scanpix

Nõmm-liivatee õitseb südasuvel nii männimetsas, mere ääres, kuivadel ja päikeselistel liivastel seljandikel ja nõmmedel. See roosakate õitega väike taim kasvab madalalt vastu maad, moodustades justkui lõhnavad padjad, mille aroom on tunda palaval päeval kaugele. Parim kogumisaeg on just praegu.

Ladinakeelne nimetus on tal Thymus serpyllum, aed-liivatee ehk tüümian kannab nime Thymus vulgaris, omadustelt nad palju ei erine. Mõlemad kuuluvad liivateede perekonda.

Nõmm-liivatee rahvakeelseid nimetusi

on Eestis folklooris üles tähendatud sadu, sealhulgas näiteks liivarohi, metsatee, nõmmehain, rootsipune, punahein, kaetisrohi, jaanitee, rabanduserohi jpt. Rahvapärimus räägib, et nõmm-liivatee on nõiataim. Meie esivanemad valmistasid sellest jooki, mis pidi aitama kaetamise vastu. Uskumuste kohaselt oli külades inimesi, kelle silmavaade võis teisi haigeks teha, «ära kahetseda». Selle vastu viidi läbi maagilisi toiminguid ja loitsiti, joodi teed või kasutati põletamisel tekkinud suitsu. Selle suitsuga puhastati eluruume, isegi loomalautasid, sest ka loomad võisid olla «ära kaetatud». Lastele anti juua teed.

Toob tervist

Rahvameditsiin tunneb seda taime juba ammu. Teda on peetud tõhusaks abimeheks mitmete haiguste vastu. Eeskätt tarvitati ja tarvitatakse teda köha, külmetuse, palaviku, nohu, närvilise peavalu, kõhu- ja allkeha haiguste, sammaspooliku (teatud nahahaigus) ja ohatise vastu. Aitab korrastada menstruaaltsüklit.

Nõmm-liivatee tee üks tõhusamaid omadusi on köhavastane toime, seda soovitatakse juua kõikide hingamisteede põletike (angiin, hääl ära, kurgupõletik) ja ka bronhiaalastma korral.

Hea une soodustajana on ta samuti üldtuntud. Tal on ka omadus vähendada valu, rahustada. Valu leevendavad nõmm-liivatee kompressid, vannid; aitavad loputused, mida tehakse silmapõletike, seenhaiguste ja limaskestade haavandite korral. Raseduse ajal nõmm-liivateed tarvitada ei soovitata.

Kogumine ja kuivatamine

Ravimteeks kogutakse õisi. Juurtel raviomadused puuduvad, sellepärast oleks parem õisi kääridega lõigata, mitte rebida maast kogu kergesti eralduvat taime. Taim kasvab aeglaselt, hoolimatu kogumine võib hävitada kasvukoha aastateks.

Õisi kuivatatakse hämaras, õhurikkas ruumis. Kuivatamisel tuleb segada ja sageli kontrollida, et ürt hallitama ei läheks.

Mida sisaldab?

Nõmm-liivatee on rikas eeterlike õlide poolest, seda kinnitab ka tema tugev aroom kuivatamise ajal. Ta sisaldab antiseptilisi aineid nagu tümool, karvakrool, borneool, pineen. Veel on eraldatud saponiine, mõru- ja parkaineid, mineraalsoolasid, rasv- ja orgaanilisi happeid.

Tee valmistamine

Hingamisteede põletike, köha ja gripi puhul võetakse üks teelusikatäis ürti klaasi vee kohta, lastakse kuni 10 minutit tõmmata ja juuakse soojalt.

Gaasivalude või soolepõletike korral (ka kõhugripi leevendamiseks) võetakse samuti 1 tl ürti klaasi vee kohta, kuid lastakse tõmmata 20 minutit, juuakse soojalt. Valutavatele kohtadele võib teha kompressi nõmm-liivatee tõmmisest.

Värsket ürti kasutades tuleks võtta vaid pool tl ürti klaasi vee kohta, sest selle maitse ja aroom on nii tugev.

Prantsusmaal on soovitatud nõmm-liivatee jooki vaimse töö tegijatele, kel on istuv eluviis.

Nõmm-liivateed võib samuti kasutada maitsetaimena, seda võib lisada toitudele, mida maitsestatakse tüümianiga (Thymus vulgare).

Aed-liivatee ehk tüümian

...on mitmeaastane huulõieliste sugukonda kuuluv poolpõõsas, samast liivateede perekonnast.

Tema kasutamise kohta ravimtaimena on andmeid juba Vana-Kreeka ajast – nii Hippokrates kui arst-botaanik Dioscorides kirjeldasid tüümiani. Vahemeremaade on ta tuntud ja armastatud juba ammu, kuna kasvab sealses kliimas väga hästi. Roomlased kasvatasid seda mesilastele toiduks ning tänapäevalgi võib Kreetal saada tüümianimett. Vana-Roomas maitsestati sellega juustu ja likööre ning lõhnastati ruume. Vanas Egiptuses kuulus ta balsameerimisel kasutatavate taimede hulka.

Keskajal kingiti tüümianioksi rüütlitele tasuks vapruse eest, ning tüümianoksad padja alla pidid aitama ära hoida masendust. Ka pandi tüümiani haavadele, et kiirendada haavade paranemist. Tüümian aitas lihal värskena püsida.

Mida sisaldab tüümian?

Tüümian sisaldab samuti rohkelt kasulikke ja tugevatoimelisi aktiivaineid, selle kasulike omaduste nimekiri on väga pikk. Tüümiani eeterlik õli on tugevalt antiseptiline, viiruste, seente ja parasiitide vastane ning anti-reumaatilise toimega.

Tüümianil baseeruvatel õlisegudel on antibiootilised ja seenhaiguste vastased omadused ning ka diureetiline ehk liigset vett kehast välja viiv toime.

Meil kasvab tüümian kultuurtaimena koduaedades, omadustelt sarnaneb ta nõmm-liivateele, kuid ta on kõrgem poolpõõsas, mitte madal ja roomav taim.

Hästi sobib tüümian kõikide Vahemere toitude, suppide, hautiste, tomatikastme ja puljongite maitsestamiseks. Eriti hästi sobib tüümian lambalihaga. Erinevalt teistest maitsetaimedest talub ta kuumust. Tüümian on nii Provence'i ürdisegu ehk Herbes de Provence'i kui ka bouquet garni komponent.

Tagasi üles